Lätis kütab presidendi valimise kord kirgi ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Läti seim püüab vähem kui kuu enne parlamendivalimisi muuta põhiseadust nii, et seim saaks presidendi ametisse kinnitada avalikul hääletusel. Praegu on riigipea ainus kõrge ametiisik Lätis, kelle sobivuse üle otsustavad saadikud salajase hääletamise teel. Esimesel korral saadi põhiseaduse muutmiseks vajalik kaks kolmandikku toetajaist kokku, kuid ees on veel kaks hääletust.

Ei mäletagi Lätis parlamendivalimiste eel aega, mil nii palju räägitakse hoopis presidendist - kas ja kuidas peaks teda valima ning kas Raimonds Vejonis on ikka oma töös edukas olnud või mitte. Vejonise ametiaeg lõpeb järgmise aasta suvel. Kaks korda järjest on Lätis riigipeaks valitud Roheliste ja Talurahva Liidu esindaja, vahendas Riiast "Aktuaalse kaamera" korrespondent Ragnar Kond.

Viimased presidendivalimised seimis on Lätis toonud palju segadust. Loodetavasti nüüd, kus võib juhtuda, et veel enne parlamendivalimisi kiidetakse avalik hääletamiskohistus seimis heaks, muutub olukord selgemaks.

Rahvas on oma arvamuse riigipea valimiste korra kohta öelnud. Internetikeskkonnas Manabalss ehk Minu hääl koguti põhiseaduse muutmise ja avaliku hääletamise toetuseks üle 11 000 hääle. Et muuta satversmes üht sõna - asendada salajane hääletamine avalikuga - peab vähemalt kaks kolmandikku parlamendi koosseisut seda toetama. Esimene hääletus õnnestus - 82 seimi liiget ütles jah.

"Kogu aeg on presidendivalimisi saatnud mingi salatsemine. Lõppude lõpuks polnud mingit selgust, millised fraktsioonid ja millised saadikud toetasid presidendikandidaati ja millised mitte. Rahva seas tekitas niisugune olukord rahulolematust," rääkis Läti seimi juriidilise komisjoni aseesimees Inese Libina-Egnere.

Praegune president Raimonds Vejonis on soovitanud riigipea valimise reformiga minna veel kaugemale ning usaldada presidendi valik rahva kätte. Siis võiks muuta ka riigipea pädevust nii, et ta saaks õiguse kuulutada erakorralised parlamendivalimised välja otse, mitte rahvahääletust algatades, nagu praegu. Ja ministrite üle otsustamine võiks edaspidi jääda peaministri ülesandeks. Parlamendi lõpetavas koosseisus presidendi otsevalimistele toetust pole.

Libina-Egnere ütles, et nii, tema kui ka tema erakond Ühtsus on praeguses geopoliitilises olukorras üldrahvalikule presidendivalimisele kategooriliselt vastu.

"Näeme, kuidas kampaaniasse suunatud suure rahaga saab mõjutada valimistulemusi," ütles ta.

Presidendi valimise uue korra üle toimub lõpphääletus 4.oktoobril, kaks päeva enne seimi valimisi.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: