Rootsi pinev valimisvõitlus on jõudnud lõpusirgele
Rootsi pühapäevased parlamendivalimised tõotavad tulla lähiajaloo kõige huvitavamad: võimule soovivad tulla nii praegune puna-roheline koalitsioon, parempoolne blokk Allianss kui ka üksiseisvad Rootsi Demokraadid.
2014. aastal valmistasid Rootsi parlamendivalimised üllatuse, sest üks seni paremini toime tulnud valitsusi vahetati välja üsna ebakindla vasakkoalitsiooni vastu. Praegune prognoos näitab, et toonane üllatus trumbatakse üle.
Sotsiaaldemokraatliku partei ja selle esimehe Stefan Löfveni kohta noolivad Moderaadid ja Rootsi Demokraadid. Suurim õhus olev küsimus on - kas pärast valimisi suudetakse kokku saada valitsus?
On mitu võimalikku stsenaariumi, mis valimiste järel võib juhtuda. Rootsi liigub ebakindluse või määramatuse perioodi, koos nõrga vähemusvalitsusega vallandades hirmu uute valimiste ees, sest ökonomistid ja poliitvaatlejad ennustavad pööret languse suunas. Valimiskampaania käigus on kadunud suur visioon Rootsist.
Teise stsenaariumi järgi asub võimule küll Löfveni uus ja väga nõrk kabinet, aga ta võib läheneda parempoolse Alliansi Keskparteile ja liberaalidele, leides ühise keele immigratsiooni, integratsiooni ja soolise ebavõrdsuse teemadel.
Kolmas võimalus on, et samuti Allianssi kuuluvad moderaadid eesotsas Ulf Kristerssoniga löövad Löfveni võimult. Kristersson on ka Alliansi peaministrikandidaat ja tema võimalused on üsna head.
Kuna üsna üksi olevate Rootsi demokraatide toetus on tõusnud 2014. aasta 13 protsendilt 20, võivad nad blokeerida nii vasakapoolsete kui Allinasi võimalused valitsust moodustada.
Allikas: ERR-i raadiouudised