Riik tõi Läti põllumehed maaelu edendamiseks linna väljanäitusele ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Kui Eestis käivad huvilised suviti ühe päeva jooksul mööda avatud talusid, siis Läti leidis põllumajanduse populariseerimiseks vastupidise lahenduse - keset Riia linna laotasid maaettevõtjad oma loomad, tehnika ning aia- ja põllusaadused Daugava kaldapealsele laiali.

Läti kõigi maaettevõtlusvaldkondade esindajad veetsid oma loomade, tehnika ja saadustega terve päeva Riia Daugava kaldapealsel. "Maa tuleb linna"-nimelise üritusega soovib Läti oma 100. aastapäeva eel näidata, kuidas areneb elu ja tootmine maal. Nagu linnas, vajatakse ka maal kõige enam kõrgtehnoloogiat tundvat tööjõudu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Idee oli siiski palju laiem, kui vaid uue ja vana tehnika tutvustamine. See on lugu Läti elulaadist, kultuurist, aga ka suhtumisest maaelusse üldse.

Nii suurelt pole Lätis maa varem linna tulnud. Esimene taoline üritus peeti viie aasta eest, siis külastas seda üle 30 000 inimese, seekord oli uudistajaid veelgi rohkem. Läti 100. aastapäeva puhul korraldatud paraadil sai tipptehnika kõrval näha ka ajaloolisi masinaid, nõnda laotati Daugava kaldapealsele nii lüpsiplatsid, kui ka muu tehnika.

"Põllumajanduses kasutatakse moodsamat tehnoloogiat kui autotööstuses. Me ei saa linnas osta sellise kõrgtehnoloogiaga varustatud autot, kui on kombain. See on nagu kosmoselaev, otsast otsani elektroonikat täis. Seetõttu vajame tarku insenere," põhjendas "Maa tuleb linna" peakorraldaja Rihards Krastinš ürituse sügavamat mõtet.

Korraldajate põhisõnum on, et maal vajatakse kõrgtehnoloogiat tundvat tööjõudu. Kuigi reede õhtuti võib näha, kuidas tuhanded autod Riiast maale vuravad, on linna ja maa side jäänud hapraks. Linnalapsed tunnevad vaid paari õunasorti ega tea, kuidas vilja koristatakse. Nii ei osata ka kutsevalikul maale tööle minekuga arvestada. Aga maaelu on Lätis alati olnud lisaks ärile ka elulaad.

"Meie riigi loomisel oli maaelanikel suur roll. Paljud põllumehed leidsid, et oma Läti riiki on vaja," ütles ka Läti president Raimonds Vejonis.

Läti on püüdnud oma tootjaid ka rahaliselt toetada. Väiksem käibemaks puuviljadele ja marjadele ongi nende söömist suurendanud.

"Esimesed tulemused on näha. See on pilootprojekt, millest sõltub, kas madalam käibemaks võiks tulevikus kehtida ka teistele esmastele toidukaupadele - piimale, leivale ja lihatoodetele," rõõmustas Läti põllumajandusminister Janis Duklavs.

Läti piimanduses on stabiilne aeg, ehkki leedulased ja eestlased pakuvad sealsel turul konkurentsi.

"Leedul on vaja suuremat turgu, seetõttu on nende piimatooted nii Läti kui ka Eesti turul. Eestlased aga suudavad Läti turul pakkuda oma tooteid odavamalt kui kohalikud tööstused," tõdes Läti piimatootjate ühenduse juht Janis Šolks.

Maaelu valdkondadest on Lätis kõige suurem metsasektor, järgnevad teraviljakasvatus, piimakarjakasvatus ja piimatöötlemine.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: