Eestimaa Laulu aegu meenutavad ka need, kes tollal lapsed olid
Eestimaa Laul oli üks pöördepunkte Eesti iseseisvumise taastamisel 30 aastat tagasi. Lauluväljakul toimunud eestlaste suurkogunemise kangelastena mäletatakse tollaseid muusikuid, poliitikuid ning avaliku elu tegelasi, kuid täna meenutavad seda aega ka need, kes tollal olid lapsed.
Need, kes korraldasid Eestimaa Laulu täna 30 aastast tagasi, mõtlesid, kuidas see üritus lõppeda võiks. Üks neist oli tollasesse karskusliikumisse kuulunud Enno Selirand. Tema tütar, täna Eesti Televisiooni režissöör Elo Selirand oli siis 13-aastane. Tema ülesanne oli triikida ära 12 lipuvabrikust tellitud trikoloori, mis paigutati laulualavale, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Need lipud tulid veidi volditult liputehasest. Ma olin 13, ma triikisin neid Raekoja plats 17 ülemisel korrusel. Ja kui ma sain triigitud, siis isa naelutas need varda külge. /.../ Ja kuidagi hiljem isaga rääkisime sellest - ta ütles, see oli see hetk, mida teda elus jäi kandma, ta mõtles, et ta ei näe seda kunagi, et riik tuleb. Aga kui ta nägi, et ta 13-aastane tütar nühkis siidilippe triikida ja ta ise neid vardasse lõi, see kuidagi muutis selle päriselt reaalseks," meenutas Elo Selirand.
Tema noorem vend Allan Selirand tõi uue telemaja fuajeesse ühe neist 12 lipust, mis lehvisid lauluväljakul 30 aastat tagasi.
"Ma pidin lauluväljakul seisma kindla koha peal. See oli Andrus Ööveli selja taga, sest isa ütles, et kohe võib jamaks minna, sest kogu aeg oli oodata sinna lisaks eestlastele ka eestlaste vastaseid. Isa oli kindel, et see pidu ei lõppe rahumeelselt. Ma pidin olema valmis jooksma koos ühe habemega härraga, kes pidi mind oma selja taha katma ja viima kuhugi Läände ära, kui vaja on," rääkis Allan Selirand.
Toimetaja: Merili Nael