Valdav osa Eesti elanikke peab Eestit turvaliseks riigiks ({{commentsTotal}})

Foto on illustreeriv.
Foto on illustreeriv. Autor/allikas: Flickr Creative Commons/European Parliament

Kantar Emori uuringu kohaselt peavad Eestit turvaliseks riigiks 94 protsenti Eesti elanikest, veel kaks aaastat varem oli sellisel seisukohal 89 protsenti vastanuist.

Pea kõik eestimaalased leiavad, et nende kodu ümbruskond on elamiseks turvaline ning oma kodukohas toimuvatel üritustel tunneb end turvaliselt valdav osa Eesti 15+ elanikest ning see osakaal ei ole võrreldes 2016. aastaga muutunud ehk on 90 protsenti.

Uurinug järgi on elanike ohutunne mitmete õigusrikkumiste ja ohuolukordade ees on vähenenud, kuid suuremat ohtu tuntakse jätkuvalt liikluses esinevate ohuolukordade ees.

Langenud on ohuhinnangud vargustele. Ohuallikaks peetakse internetis levivaid ohtusid - internetipettused (28 protsenti) ning sotsiaalmeedia konto või e-posti häkkimine (28 protsenti).

Üle poole vastanutest on ühel nõul selles, et viimase kolme aasta jooksul on kodukoha turvalisus jäänud samaks ehk 62 protsenti ning ligi pool arvab, et see jääb samaks ka järgmise kolme aasta jooksul ehk 48 protsenti ning kolmandikul arvamus puudub.

Kolm kõige olulisemat kodukoha turvalisust suurel määral tõstvat tegurit on valvekaamerad avalikes kohtades (53 protsenti), kogukonna suurem sidusus (see, et naabrid tunnevad üksteist) (51 protsenti) ning politseipatrullid tänavatel (49 protsenti).

Samas leiab ligi pool elanikkonnast ehk 49 protsenti, et kohaliku omavalitsuse tegevused turvalise keskkonna kujundamisel mõjutavad samuti turvalisust suurel määral.

Samas on usk valvekaamerate, politsei ning ka turvafirmade patrullide mõjusse turvalisuse tagamisel võrreldes 2016. aastaga langenud, nende kõrval tõusetub uuringus olulisele kohale kogukonna ja kohaliku omavalitsuse roll.

Järgmise kolme aasta tõenäoliseim oht on uuringu järgi välisriigi mõjutustegevuse kasv (70 protsenti), suurõnnetus liikluses (62 protsenti), majanduskuritegevuse kasv (59 protsenti) ning korruptsiooni kasv (56 protsenti).

Samas hindavad vastajad Eesti valmisolekut viimase kolme olukorraga toimetulekuks kõige madalamalt ehk korruptsiooni kasvuga toimetulekut hindas heaks 36 protsenti vastanuist, majanduskuritegevuse kasvuga toimetulekut 44 protsenti ning liikluses toimuvate suurõnnetustega 45 protsenti vastanutest.

Kõige paremini hindasid vastajad Eesti riigi/valitsuse tegevust küberkuritegevusega võitlemisel (64 protsenti) ning organiseeritud kuritegevusega võitlemisel (60 protsenti) ning Eesti ja Euroopa Liidu piirid turvalisena hoidmisel (61 protsenti).

Kõige kriitilisemalt hinnatakse Eesti valitsuse tegevust võitluses korruptsiooni (33 protsenti) ning lähisuhtevägivallaga (45 protsenti).

Uuringu tulemuste analüüs vastajate soo, vanuse, rahvuse ja regiooni lõikes tõi välja, et mehed peavad erinevat liiki ohtude esinemist Eestis oluliselt enam tõenäolisemaks kui naised ning naised on oluliselt enam jäänud ohuhinnangute andmisega hätta ning jätnud küsimustele vastamata.

Vanuselises lõikes eristuvad 15–24-aastased, kes peavad tõenäolisemaks massiliste tänavarahutuste esinemist, ulatuslikku metsa- ja maastikutulekahju esinemist ning suurõnnetust merel; vanemad inimesed 75+ on keskmisest enam jäänud vastuse võlgu.

Ulatuslikku põgenike sisserännet peavad tõenäolisemaks 50–64-aastased elanikud; inimkaubanduse kasvu 35–49-aastased eestimaalased; 25–34-aastased peavad tõenäolisemaks ohuks suurõnnetust liikluses ning rahvuslikel või usulistel põhjustel toimuvaid kokkupõrkeid.

Uuringu analüüs rahvuse lõikes tõi välja selle, et eestlaste jaoks on tõenäolisemad ohud suurõnnetus merel, ulatuslik nakkushaiguste puhang ning keskkonnareostus ja välisriigi mõjutustegevuse kasv. Muust rahvusest eestimaalaste jaoks on tõenäolisemad ohud massilised tänavarahutused, ulatuslik põgenike sisseränne ning suurõnnetus liikluses ning muust rahvusest inimesed on oluliselt enam märkinud "ei oska öelda" vastuseid.

Regionaalsest aspektist lähtuvalt eristuvad Põhja-Eesti elanikud, kes peavad tõenäolisemaks äkkrünnakut avalikus kohas, rahvuslikel või usulistel põhjustel toimuvaid kokkupõrkeid, korruptsiooni kasvu ning õnnetusi liikluses, kuid Kirde-Eesti elanikud on oluliselt enam jäänud vastuse võlgu.

AS Emor viis küsiltuse läbi 21. maist kuni 5. juunini. Küsitlus toimus telefoni ja veebi teel, küsitlusele vastas kokku 1240 inimest vanuses 15 ja enam.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: