Uuring: viiendik palgatöötajaist tahab hakata ettevõtjaks ({{commentsTotal}})

Aknakoda.
Aknakoda. Autor/allikas: ERR

Kantar Emori uuringu järgi soovib viiendik seni ärist eemale jäänud Eesti elanikest hakata lähima viie aasta jooksul ettevõtjaks, lootes nii suuremat paindlikkust oma tööelu korraldamisel ja eneseteostusele ja sõltumatusele tööandjast.

16 protsenti loodab asutada oma firma ja kuus protsenti hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks, seejuures plaanib valdav osa tegeleda oma äriga põhitöö kõrvalt.

14 protsenti Eesti elanikest on juba praegu ettevõtjad, kes on asutanud oma firma. Samas leidub neid, kes on kunagi oma firma loonud ehk 24 protsenti, mis tähendab, et väga suur osa ehk tervelt kümnendik on oma ärist mingil põhjusel loobunud.

Kantar Emori eksperdi Tauno Mändla sõnul unistavad paljud vastanud ettevõtja rolliga kaasnevast eneseteostusest ja suuremast vabadusest ning sõltumatusest, mis võib olla tegelikkuses ka näiv.

"Alustava ja tõsisele kasvule suunatud ettevõtja peamiseks vabaduseks on võimalus töötada ka unetundide arvelt. Paljud näevad äris võimalust ühendada oma hobi ning töö, suurem majanduslik iseseisvus täiendava või ka hea sissetuleku näol mängib ajendina isegi mõnevõrra väiksemat rolli," märkis ta.

Unistused ja soovid ei pruugi Mändla kinnitusel sugugi tähendada, et inimesel on tegelikkuses ka riskijulgust ja reaalset valmidust oma äri rajamiseks.

"Nagu selgus meie uuringust, kavatseb kümnest oma ettevõtte loomist plaanivast palgatöötajast seitse küll alustada äri, aga jätkata samal ajal ka palgatööga. Selline pealtnäha riskivaba lähenemine ei pruugi olla päriselus kuigi realistlik ja nii võibki juhtuda, et ettevõtlusega alustamisel saab muude takistuste kõrval paljudele suurimaks piduriks just piisava riskivalmiduse puudumine ja hirm ebaõnnestumise ees," ütles ta.

Praegu firmat omava ettevõtja profiil on üsna aimatav – nende hulgas on rohkem mehi, eestlasi, 35-49-aastaseid ning suuremat isiklikku sissetulekut teenivaid inimesi. Tervelt 70 protsenti küsitletud ettevõtjatest on mehed ja veerand mitte-eestlased. Ettevõtjatest pooltel on keskharidus ja ligi 40 protsendil kõrgharidus.

Paraku on oma ettevõttest loobunute hulgas võrreldes jätkajatega oluliselt suurem osa muust rahvusest elanikel, naistel, vanematel ning madala sissetulekuga eestimaalastel.

Mändla kinnitusel näitab uuring kokkuvõttes seda, et suure osa Eesti elanike ettevõtlusvaim pole kuigi kõrge, sest neljal viiendikul pole kavas oma äriga alustada.

Enim takistab ettevõtlusega alustamist hea ja edu tõotava idee puudumine, samuti kahtlevad vastajad enda ettevõtlusega toimetulekus, peljates, et neil puuduvad vastavad oskused ja teadmised. Viiendik kinnitab, et tunneb hirmu liigsuure riski, ebaõnnestumise ning selle ees, et ettevõtlusega tegelemine ei paku piisavat finantsilist kindlustunnet.

Finantsseire uuring kaardistab Eesti elanike ja leibkondade finantskäitumist ning suhtumist erinevatesse finantsteemadesse. Uuringu üldkogumi moodustasid 18-74-aastased Eesti elanikud, kokku küsitleti tänavu mais 1650 Eesti elanikku.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: