Kohus mõistis Ülenurme eksabivallavanema Haljand Kaasiku õigeks
Tartu maakohus mõistis neljapäeval Ülenurme endise abivallavanema Haljand Kaasiku toimingupiirangu rikkumise süüdistuses õigeks.
Kohtus ei leidnud tõendamist, et Kaasik oleks osalenud süüdistuses nimetatud kinnistute detailplaneeringu avalikule väljapanekule esitamise otsustamisel ja sellega seotud kirjade koostamisel.
Samuti leidis kohus, et süüdistuses etteheidetud kinnistuga toimus müügitehing juba varem, mistõttu see ei mõjutanud kuidagi Kaasiku huve, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR-ile.
Kohtuotsus ei ole jõustunud ning pooled saavad selle vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul. Kui otsus vaidlustatakse, teeb kohus motiveeritud tervikotsuse teatavaks 12. oktoobril.
Lõuna ringkonnaprokurör Marge Püss taotles kohtuvaidluses Kaasikule rahalist karistust 21 168 eurot ning kohaldada lisakaristusena kolmeks aastaks keeldu töötada avaliku teenistuse ametikohal.
Kaitsja Sirje Must leidis, et Kaasik tuleb kogu süüdistuse ulatuses õigeks mõista.
Lõuna ringkonnaprokuratuur süüdistab Kaasikut korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses.
Süüdistuse kohaselt müüs 2016. aastal Haljand Kaasikuga seotud osaühing teisele osaühingule 870 000 euro eest kinnistud, mille OÜ H.H.Kaasik oli omandanud aasta varem 18 000 euro eest.
Müügihind oli seotud nendele kinnistutele valla poolt teostatavate detailplaneeringutega ning seega oli Kaasikul abivallavanemana antud kinnistute detailplaneeringute menetlemisega seotud majanduslik huvi, mis võis mõjutada tema toiminguid ja otsuseid ametiisikuna, on prokuratuuri pressiesindaja Kauri Sinkevicius ERR-ile öelnud.
Lõuna ringkonnaprokuröri Marge Püssi sõnul on sisuliselt tegemist tehinguga, milles Kaasik kasutas oma ametiseisundit isiklike majanduslike huvide tagamiseks.
"Kuna Kaasikul oli kinnistutega seoses majanduslik huvi, oli tal korruptsioonivastasest seadusest tulenevalt keelatud osaleda kinnistuid puudutavate toimingute ja otsuste tegemises," ütles Püss.
Tema sõnul tuleb ametnikul majanduslike ja ametialaste huvide konflikti puhul end tema majanduslike huvidega seotud otsuste tegemisest taandada.
Toimetaja: Marek Kuul