Lähiaastail jõuavad sajad politseinikud pensioniikka ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Sajad politseinikud jõuavad lähiaastatel pensioniikka ning nende asendamiseks peab sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledž koolitama piisavalt noori. Tänavu võeti esimesele kursusele sadakond kadetti, kellest kolmandikul on kodune keel vene keel.

Esimese kursuse 93 politsei- ja piirivalvekadetti rivistusid sisekaitseakadeemia uue hoone ette platsile vannet andma. Hümni ei laulnud kolmandik kadettidest emakeeles, sest nende esimene keel on vene keel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Pärast sisekaitseakadeemiat on 100 protsenti koht politseiprefektuuris. On hea palk, spordivõimalused," põhjendas German Bauer, miks tema tahab politseinikuks saada.

"Mulle meeldib töö inimestega. Kuna selles töös peab hästi palju aitama teisi, siis ma tahan sellega tegelda," rääkis Viktoria Martsinkevitš.

Ükskõik, mis noori politseimundri juures võlub, riigile on nad kõik teretulnud, sest lähiaastatel tuleb välja vahetada sadu politseinikke, kellel pensioniaeg kätte jõuab.

"Me oleme olukorras, kus viie-kuue aastaga umbes 25 protsenti saab võimaluse minna politseipensionile ja see tähendab meie jaoks päris suurt personaliauku," tõdes PPA peadirektori asetäitja Janne Pikma.

Akadeemias õppimist alustanud noored mõtlevad praegu, kuhu nad tööle tahaks minna. Mõni neist kannaks mundrit oma kodukohas, teised leiavad, et seal on igav.

"Värbamisprobleemid on eelkõige kindlasti Tallinnas. Seal seab piirangud palgaturg. Suhteliselt keeruline on Ida-Virumaal leida tööjõudu ja Tallinnaga piirnevates regioonides," tõdes Pikma.

Viktoria Martsinkevitš tahaks tööle asuda just suures linnas, näiteks Tallinnas või Tartus. "Seal on rohkem tööd, rohkem väljakutseid. Meil Tapal ei ole nii palju juhtumeid," selgitas ta.

Pärast vande andmist said kadetid tunnistuse.

Esimene kokkupuude päris tööga toimub juba paari kuu pärast praktikal politseijaoskonnas.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: