Metsapõlengute rohkus tekitas päästeametis suvel keerulisi olukordi
Kuna sel suvel oli päästeamet hõivatud arvukate metsa- ja maastikupõlengute kustutamisega, oli suvekuudel kokku seitsmel korral elupäästevõimekus kadumas.
Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu tõi ajakirjanikega rääkides näiteks suvise juhtumi Ida-Virumaal, kus päästjad sõitsid väljakutsele kohale 70 kilomeetri kauguselt. Samas toonitas Tammearu, et kutseliste päästjate arv ei ole vähenenud ning kui juurde liita vabatahtlikud päästjad, ei ole Eestis kunagi varem nii suurt päästeressurssi olnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Erakordselt sündmusterohke suve tõttu tekkis aga siiski mitmel korral kriitiline mehitatuse probleem. Päästeamet küsib valitsuse reservfondist sel suvel aset leidnud metsa- ja maastiku-tulekahjude kustutamisega seotud kulude katteks kokku 500 000 eurot.
"Suve algusest mai lõpuni oli Eestis ikka märkimisväärselt palju sündmusi. Lisaks metsatulekahjudele oli ka tööstustulekahjusid, keemiasündmusi, muid asju. Palju suuri õnnetusi oli samaaegselt. Selle aasta suvi on täiesti erakordne," nentis Tammearu.
Päästeameti päästetööde osakonna juhataja Martin Lambing märkis, et kui me tahame samaaegselt kustutatada suuri metsatulekahjusid, siis selle arvelt võib kannatada ka elupäästevõimekus.
"Kutsed võivad jääda ootele. Loomulikult nendega jooksvalt tegeleti, leiti lahendus, et kas kutsuti kedagi välja või mängiti meeskonnad ümber. Aga tegelikult see toob välja sellise intensiivse perioodi mehitatuse probleemi," lausus Lambing.
Toimetaja: Karin Koppel