Lahjem piim tõmbab letil koomale: inimesed on hakanud eelistama rammusamat ({{commentsTotal}})

Poelettidel on hakanud vähenema Eestis harjumuspärase, 2,5-protsendise rasvasusega piim, tehes lettidel üha rohkem ruumi rammusamale toodangule. Nii tootjad kui kaupmehed kinnitavad kui ühest suust: eestlaste tarbimisharjumused on muutunud, pakutav vastab nõudlusele.

Kaupluste piimalettide ees seistes torkab silma uus tendents: Eesti "klassikat", 2,5-protsendist piima on valikus napimalt kui varem. Seevastu on täienenud näiteks 3,5-protsendise piima valik. Nii mõneski poes pole seetõttu piima ostes enam mitme tootja vahel validagi, sest jaekett pakub ainult ühe tootja 2,5-protsendist piima.

Eestlased on piimausku rahvas: aastas juuakse meil ära ligi 70 miljonit liitrit piima.

Jaeketid ja tootjad kinnitavad, et tarbijate eelistuses on toimunud nihe: üha enam haaratakse lettidelt just rammusamat piima, mistap kauplustes pakutav peegeldab tarbijate muutunud eelistusi. Muutus on toimunud viimase paari aastaga.

Tööstustele on tegelikult kasulikum piima väärindamine ehk piimalt kooritud rasva pealt teiste toodete - või, koor - tootmine, kuivõrd piimarasva turuhind on oluliselt kõrgem. Kui aga kaubaks läheb rammusam joogipiim, jääb koort sellest üle senisest vähem.

"Täna toodame nii 2,5-protsendilist kui täispiima vastavalt sellele, kuidas tarbijad nõudlust suunavad. Meie hinnangul võib öelda, et kaks kolmandikku sellest moodustab 2,5-protsendiline piim ja vastavalt siis kolmandiku täispiim ehk piim, mille rasvaprotsent on 3,5-4,2 protsenti. Täispiima osakaal on suurenenud just viimastel aastatel, mil tarbijad on hakanud seda tooterühma eelistama tavapärasele 2,5-protsendilisele piimale," kinnitab tähelepanekuid Tere ja Farmi piimatööstuste juht Katre Kõvask.

Miks tarbijate eelistused just selliselt on kujunenud, on Kõvaski sõnul keeruline ühtsesse nimetajasse formuleerida.

"Ilmselt on faktoriteks nii meie ajalugu ja tugev seotus põllumajandusega, kui ka lihtsalt maitse-eelistus ning asjaolu, et rammusamat piima peetakse tervislikumaks," pakub Kõvask.

"Eesti piimaturg ongi selles osas erinev muust Euroopast, kus vastupidiselt domineerivad pigem just väiksema rasvaprotsendiga joogipiimad ja näiteks ka jäätised," viitab Kõvask ilmselt pigem Põhjamaade tendentsile, sest Alma piima tootev Valio Eesti toob vastupidise paralleeli: "Tegu on ka Euroopas laialt leviva tarbijatrendiga ehk eelistatakse vähem töödeldud, muutmata või kõrgema rasvasisaldusega täispiima," ütleb Valio Eesti turundus- ja tootearendusdirektor Krista Kalbin.

Sama kinnitab ka Valio: 2,5-protsendiline piim on Eestis endiselt enimmüüdud, kuid vastab tõele, et aasta-aastalt on tarbijate eelistustes kasvanud rammusama piima osakaal.

Kaupmees: tarbimismuutuse on ellu kutsunud tootjad

Jaekettide statistika kinnitab piimaeelistuste muutumist. Näiteks Selveris on 2,5-protsendilise piima müük langenud viimase paari aastaga umbes seitse protsenti, samal on ajal on selle arvelt tõusnud muutuva rasvaprotsendiga (3,8-4,2 protsenti) täispiima müük. Koguseliselt moodustab 2,5-protsendilise piima müük Selveris umbes kaks kolmandikku ning 3,5- ja kõrgema piimarasvaprotsendiga piim kolmandiku kogu piima müügist.

"Muutus on tekkinud paari viimase aastaga, mil turule on tulnud suuremate piimatootjate - Farmi ja Valio - muutuva rasvaprotsendiga piim. Seega on muutuse tarbimises ellu kutsunud tootjad," kinnitab Selveri ostudirektor Katrin Riisalu.

Ta toob näiteks Farmi, kes tuli 2017. aasta alguses turule täispiimaga. "Tarbijad võtsid selle väga hästi omaks. Juba sama aasta lõpus tuli täispiimaga välja ka Valio. Enne suurtootjate täispiimavalikut täitsid seda kategooriat vaid väikesed piimatööstused. Enne täispiima oli poodides müügil 3,5-protsendiline piim, mis nüüd on suuresti lettidelt kadunud," toob ta esile veel ühe muutuse.

Ka Prisma kinnitab sama tendentsi, et rammusama piima müük on tõusuteel. Konkreetsed protsendid jätab jaekett küll nimetamata.

"Meie statistika järgi on kahe viimase aasta jooksul 2,5-protsendise piima müükide osakaal vähenenud ja rammusama piima osakaal oluliselt suurenenud," ütleb Prisma ostuosakonna vanemkategooriajuht Kaimo Niitaru.

Täpseid põhjuseid võivad nemadki vaid oletada. "Peab arvestama, et ostujõud on suurenenud ja võimalus kallimat täispiima osta on kasvanud. Kliendid toovad argumendina välja ka rammusamate piimade paremad maitseomadused. Sama trendi on näha ka teiste piimatoodete nagu või, juustu ja jogurti tarbimises," lisab Niitaru.

Rimis olid veel 2016. aasta alguses piimamüügiproportsioonid tugevalt lahjema kasuks. Siis läks 85 protsendi ulatuses kaubaks väherasvane ja 15 protsendi ulatuses täispiim. Nüüdseks aga on lahjema piima osakaal langenud 75 protsendile ning täispiima osakaal kasvanud veerandini.

"Vahekorra muutuse on põhjustanud suurenenud nõudlus täispiima ja täispiimatoodete vastu. Tootjatelt on tulnud viimaste aastatega antud segmendis nii uuendusi olemasolevatele toodetele kui ka täiesti uusi kõrgema rasvasisaldusega tooteid," annab ka Rimi sisekommunikatsioonijuht Heleri Tamme mõista, et tarbijaeelistusi on aidanud suunata muutus tootjate pakutavas.

Coopi jaeketi kogemus näitab viimase viia aasta jooksul veelgi suuremat täispiimale üleminekut: kui veel 2013. aastal moodustas täispiim kaheksa protsenti kogu nende joogipiima müügimahust, siis nüüdseks on see osakaal juba rohkem kui kolmandik.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: