Päästeamet jäi kukkumiste ennetamiseks küsitud miljonita ({{commentsTotal}})

Kas miljonist eurost aastas piisaks kukkumisvigastuste ennetamiseks?
Kas miljonist eurost aastas piisaks kukkumisvigastuste ennetamiseks? Autor/allikas: Urmas Luik/Eesti Meedia/SCANPIX

Päästeamet usub, et kui valitsus leidnuks riigieelarvest kukkumisvigastuste ennetamiseks miljon eurot, aidanuks see säästa nii raha kui inimelusid. Siseminister Andres Anvelt aga ütleb, et ennetuse tõhusust amet talle tõestada ei suutnud ning sestap ei tulnud ka raha.

Sotsiaaldemokraadist siseminister Anvelt kirjutas kevadises arvamusloos, et aastas kukub end surnuks sadakond inimest ja päevas vajab ligi 200 inimest kukkumise tõttu arstiabi. Sama statistikat oli märganud ka päästeamet, kes teadis sedagi, et kukkumisel viga saanute ravile kulub aastas ligi 25 miljonit eurot. Sestap tuli amet välja sooviga võtta kukkumisõnnetuste ennetustöö enda peale.

"Me saame väga palju väljakutseid kodudesse, kus inimene on kukkunud, olgu selleks siis väljakutse politseile ust avama, kiirabile abiks inimest tõstma ja nii edasi. Väljakutsete maht päästeametis kukkunud inimeste abistamiseks on juba suurem kui hoonetulekahjudel kustutamas käimine," rääkis päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi.

Tema sõnul aitaks ennetustöö säästa aastas umbes kümme inimelu ja hoida ravikuludelt kokku ligi kaks miljonit eurot. Selleks andvat kindlust päästeameti senine kogemus uppumise ja tuleõnnetuste ennetamisel. Ennetuse tegemiseks vajaks amet iga-aastaselt miljon eurot toetust. Üks välikampaania maksab ligi 100 000 eurot, kuid lisaks välikampaaniatele tuleb, nii nagu ka tuleohutusega tegeledes, inimeste kodudes käia. Ehkki päästeamet teeb niigi aastas ligi 20 000 kodukülastust, on kukkumise ennetamisel fookusgrupp Suurkivi sõnul pisut erinev.

"Ja loomulikult peame me palkama endale ka inimesed, et selle teenusega tegeleda. Nendest neli regionaalsetesse päästekeskustesse, kes seda valdkonda regionaalsetes keskustes koordineeriksid ja kaks inimest päästeametisse, kes süsteemselt selle valdkonnaga tegeleksid."

Nende ülesandeks jääks ka korraliku ülevaate saamine, kes, mis asjaoludel ja kus täpsemalt kukub. Sestap tegi päästeamet siseministeeriumile rahataotluse, ent läinud nädalal, kui valitsus saatis riigieelarve parlamenti, sai selgeks, et kukkumise ennetamist seal ei ole. Siseminister Anvelt ütles, et erinevad, sealhulgas tuleohutusele mõeldud projektid juba saavad riigilt raha. Pealegi pole Anvelti sõnul selge, mida päästeamet lisarahaga täpselt teha soovib.

"Mina ei ole seda plaani näinud. Nii lihtne see ongi."

Anvelt ütles nagu Surukivigi, et kõigepealt tuleb selgeks saada, kes ja miks kukub ning kuidas täpselt kodusid turvalisemaks muuta. Aga selle väljaselgitamiseks leiab tema sõnul raha ka siseministeeriumi eelarvest ja eraldi kulurida riigieelarvesse tarvis ei ole.

Suurkivi märkis aga, et päästeametil on nii plaan kui oskused ja kui oleks raha, võiks tööga juba uuest aastast pihta hakata.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: