Grabbe: oleme keset kauakestvat poliitilist killustatust ({{commentsTotal}})

Foto: Avatud Ühiskonna Fondid

Eestis viibis Euroopa Komisjoni kunagise laienemisvoliniku Olli Rehni nõunik Heather Grabbe, kes praegu juhib Avatud Ühiskonna Fondide võrgustiku Euroopa Poliitika Instituuti. Viimast peavad paljud liberaalse maailmavaate levitajaks ja osa ehk isegi teatud mõttes kurja juureks.

"Välisilm" küsis Grabbe'ilt, miks on üha rohkem eurooplasi liberaalsusest väsinud.

"Suur küsimus eurooplastele on, kui palju nad hindavad oma vabadusi. Kas nad endiselt hoolivad või peavad neid iseenesest mõistetavateks? Arvan, et hoolivad. Avatud Ühiskonna Euroopa Poliitika instituudi ja Saksamaa mõttekoja d|part uuring näitas, et inimesed hoolivad vägagi väljendusvabadusest. Nad tahavad, et parlament esindaks kõiki ühiskonna liikmeid, et meedia saaks valitsust kritiseerida. Nad endiselt hoolivad neist asjadest. Kuid neile esitatakse pidevalt ideed, et migratsioon on selline kriis ja migrandid ohustavad riiki niimoodi, et need väärtused enam ei loe. Populismi vastaste ja liberalismi kaitsvate poliitikute ülesanne on tõsta need väärtused taas esile, öeldes, et väärtustest kinni hoidmine ja demokraatlike institutsioonide kaitsmine, mis tähendab alates sõltumatust kohtust, funktsioneerivast parlamendist vaba ja sõltumatu meediani, on ainus viis nende väärtuste alles hoidmiseks," selgitas ta.

Grabbe'i hinnangul on Lääne poliitikas üleminekuaeg, kus klassikaline, 1945. aastast alates kehtinud vasak-parem tiivaline jagunemine on välja suremas ning üha süvenev poliitiline killustatus kestab kaua.

"Kahtlustan, et oleme keset kauakestvat poliitilist killustatust, kus on palju parteisid. Mõned neist on täielikult demokraatlikud, sest tahavad poliitilisse debatti haarata kogu ühiskonna ning leida lahendusi poliitika loomiseks. Teised on fundamentaalselt antidemokraatlikud, sest tahavad enda tõlgendatud rahva tahet esindada ja seda ilma terve ühiskonna esindamiseta, nende hulgas näiteks vähemused või naised," leidis ta.

"Kes tuleb nende asemele? Kas näiteks rohelised, kes tulid peavoolu vastasena 1970-80. aastatel mitmes Euroopa riigis, kuid lõpuks muutusid osaks poliitika kujundajatest, sest nad said ellu viia keskkonnapoliitikat jms nii riigi kui ka EL-i tasandil. Mõned parteid võivad järgida sama teed, mida rohelised. Teised aga pole huvitatud demokraatlikest institutsioonidest, nad tahavad neid üle võtta ja tagada, et nad muutuksid jõu keskmeks, et siis riik üle võtta," lisas Grabbe.

Ümber Euroopa on mitu näidet, kus ühesuguse stsenaariumi põhjal on üks partei ja üks liider muutunud niivõrd tugevaks, et haaranud enda kontrolli esmalt kohtusüsteemi, meedia, haridussüsteemi ja valitsusväliste organisatsioonide üle. Venemaa, Türgi ja Egiptuse eeskuju on Grabbe sõnul hakanud järgima Poola, Ungari ja isegi Itaalia, tõsi viimases on Viie Tähe Liikumine koalitsioonivalitsuses, mis pole veel kaua tööd saanud teha.

Populism jätkab oma võidukäiku nii kaua, kuniks põhiparteid ei suhtu tõsiselt rohujuuretasandil inimestega rääkimisse. "Näiteks majanduslik ebakindlus. Kui neil ei õnnestu pakkuda nägemust näiteks heaoluriigi, kliimamuutuse, digitaalse majanduse kohta. Nad peavad pakkuma visiooni ja inimesi kaasama. Kui nad jäävad enesega rahulolevaks ja eemalolevaks, siis populistid võtavad üle," märkis Grabbe.

"Populism võib haarata riigisisest poliitikat nagu külmetus, see muudab teda mõneks ajaks haigeks. Kui demokraatlikud institutsioonid ja selle alused on tugevad, siis demokraatia terveneb. EL-i tasemel võib demokraatia surra, sest külmetus muutub kopsupõletikuks. Euroopa Liit tähendab riikide läbirääkimisi, kompromissi leidmist, konsensuse otsimist, aga populistid ei ole huvitatud kompromissi tegemisest. Nad on huvitatud võitja-võtab-kõik lahendusest ning seega vastustavad EL-i väärtusi ja töömeetodeid. Nad lihtsalt ei nõustu ideega, et eliit võib teha üle piiri ulatuvaid kompromisse, mis teenivad avalikkuse huvi," sõnas ta.

Oma roll on ka meedial, mis kiiresti muutuvas "maailm telefonis" olustikus ja üha rohkem erakätesse paisatuna peab viisakat poliitilist debatti üleval hoidma.

"Inimestel on igasuguseid allikaid ja narratiive poliitikas toimuva kohta. Seepärast on oluline, et poliitikud räägiksid inimestega otse teemadel, mis neid puudutavad, sest kui peavoolu poliitikud seda ei tee, siis teevad seda teised. Just nemad on populistid," nentis Grabbe.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: