Omavalitsused võivad lasteaedade eurorahast selle kulukuse tõttu loobuda ({{commentsTotal}})

Liivakast.
Liivakast. Autor/allikas: ERR

Lasteaedade euroraha toel renoveerimine tähendab omavalitsustele ootamatult suuri kulusid, mistõttu võivad mitmed omavalitsused eurorahast loobuda.

Suur osa euroraha saanud lasteaedade renoveerimisplaane läheb oodatust oluliselt kallimaks. Omavalitsused on valiku ees, kas suurendada omaosalust või loobuda eurorahast, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Keskkonnainvesteeringute Keskus lubas läinud aastal Saue vallale toetust kahe lasteaia rekonstrueerimiseks. Täpsemalt selleks, et teha lasteaiad energiatõhusamaks.

Ääsmäe lasteaia remont pidanuks koos omaosalusega maksma ligi 600 000 eurot ja Midrimaa remont üle 900 000 euro. Nüüd on valmis ka tööde projektid, kuid vallavanem Andres Laisk märkis, et ehitushanget nad niipea välja ei kuuluta. Nimelt selgus projekteerimisel, et ehitus läheks oodatust ligi kaks korda kallimaks.

"Saavutatav energiatõhususe eesmärk läheb maksma nii palju, et ühe projekti puhul oli tasuvusajaks 63 aastat ja teise projekti puhul lausa 127 aastat," ütles Laisk.

Saue vald pole oma murega üksi - see, et projekti tehes tulevad välja hoopis teised hinnaarvutused kui eurorahade taotlust ettevalmistades, on lasteaedade meetme puhul pigem reegel kui erand.

Harilik on seegi, et hiljem hankesse minnes selguvad veelgi krõbedamad hinnad. 52 toetusotsuse saanud projektist on ehitushankeni jõudnud 25. Neist kaheksa hanget on pärast pakkumiste ärakuulamist tühistatud.

Peagi plaanib Kunda lasteaia jaoks hanke välja kuulutada Viru-Nigula vald, aga nagu ütleb valla arendusjuht Eve Ojala-Bakradže, siis pigem huvist, kui suurt hinda ettevõtjad küsivad. Nimelt näitas ka Kunda lasteaia projekt kaks kolmandikku kõrgemat hinda kui esialgset arvutused, mis tehti koos energiaauditiga.

"Kui rääkida sellest meetmest üldse, siis tegelikult siin puudub selline tervikpildi vaade. Kogu teema seisneb selles, et energiaauditi põhjal ei saa teha ehituskalkulatsioone. Tegelik tõde selgub ikkagi pärast projekteerimist. Näiteks kui meil nähti energiaauditi järgi ette päikesepaneelide paigaldamine, siis projekteerimise käigus tuli välja, et nii palju päikesepaneele katusele ei mahugi," ütles ta.

Probleemi taust on see, et KIK-ist raha taotlemiseks pidid omavalitsused tellima energiaauditi, et saada teada tööd, mis tuleb nõutud energiataseme saavutamiseks teha ja ka selle, kui palju need konkreetsed tööd maksma võiks minna. Aga ühtegi kaasneva ning paratamatult vajaliku töö hinda energiaauditi tegijad ei arvestanud. KIK-i projektijuht Ööle Jansson tõdes, et ilmselt pidanuks omavalitsustelt nõudma laiapõhjalisemaid arvutusi.

"Eks siin ole ka natukene selline kiirustamine, natukene kogenematus nii taotlejate poolt kui energiaauditite koostajate poolt, et ei olnud arvestatud neid kaasnevaid töid," ütles ta.

Ojala-Bagradže ütles, et nende volikogul tuleb pärast hanget otsustada, kas minna kallima hinnaga edasi või astuda KIK-i toetusmeetmest välja, sest ehitusprojekti õhemaks ja odavamaks nad teha ei saa. Muidu jääks saavutamata nõutud energiatase ning euroraha tuleks ikka tagasi maksta.

Saue vald loodab samale küsimusele vastata juba enne riigihanget. Aga nemad püüavad esmalt projekte kärpida. Laisk tõdes, et võib-olla oli toetusmeede lihtsalt liiga ambitsioonikas ehk vanu lasteaiahooneid väga energiatõhusaks muuta ongi ebamõistlikult kallis.

"Nüüd on küsimus selles, et äkki vanade lasteaedade rekonstrueerimisel sellisel kujul pole üldse mõtet. See on täna kaalutluse koht, et ehk on odavam toetada hoopis uute lasteaedade ehitamist. Või siis tuleks seada madalamad eesmärgid energiatõhususe saavutamise koha pealt. Nii, et sellel oleks ka mingi majanduslik tasuvus," ütles Laisk.

See on meetme välja töötanud rahandusministeeriumi, Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja omavalitsuste jaoks tagantjärgi või vastupidi tulevikku vaatav küsimus.

Aga praegu tuleb KIK-il mõelda, kuidas aidata projektist läbi omavalitsused, kes otsustavad töödega ikka edasi minna. Algselt 2019. aasta lõppu seatud valmimistähtajad on aasta võrra edasi lükatud ja Ööle Janssoni sõnul võib neid lükata veel aasta võrra. Ühtlasi tuleb vastata küsimusele, mida teha rahaga, mille annavad tagasi projektist loobuvad omavalitsused. Ning neid on Janssoni sõnul juba praegu.

"Seda peab rahandusministeerium otsustama, et kuidas ta selle vabanenud raha jaotab. Et kas tehakse uus taotlusvoor või antakse raha kellelegi kallinemise katteks. See sõltub tõenäoliselt alles siis, kui pilt on selge, et kes lähevad projektiga edasi ja kelle tööd kui palju kallinevad. Ma ise tahaks loota, et pilt on selgem 2019. aasta teise kvartali lõpus," ütles Jansson.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: