Riik tahab lihtsustada maa müümist suurinvesteeringute jaoks ({{commentsTotal}})

Pakri poolsaar
Pakri poolsaar Autor/allikas: Maa-ameti kaardirakendus

Tulevikus ei pruugi riigimaa ostja selguda enampakkumisel, vaid hoopis projektikonkurssil. Suurinvesteeringute puhuks kaalub riik võimalust müüa oma maid ka otsustuskorras.

Ettevõtja Heiti Hääl plaanib juba aastaid Pakri poolsaarele LNG terminali ning selle jaoks on ostetud ka suurem osa tarvilikust maast. Keset 40-hektarilist territooriumi on aga paari hektari suurune maatükk, millel on küll kõik vajalikud planeeringud, aga mida osta pole senimaani õnnestunud.

"Sest selleks peab korraldama enampakkumise. Tihtipeale sellistel enampakkumistel leiduvad pahatahtlikud, kes tulevad hinda üles ajama vaatamata sellele, et kinnistu väärindanud oleme tegelikult meie. Seda siis selleks, et pärast meie käest välja pressida," rääkis Hääl ERR-ile.

Sestap tähendaks enampakkumise taotlemine pigem suurt riski. Taolisi näiteid on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarveosakonna analüütiku Regina Raukase sõnul teisigi.

"Meil on olnud näiteid, kus ettevõtja tootmispinna kõrval asubki riigile kuuluv kinnistu. Ta on soovinud sinna oma tootmistegevust laiendada, aga avalikul enampakkumisel on selle kinnistu ostnud keegi teine ja ta on sunnitud oma tootmistegevust kas piirama või sootuks tootmise piirkonnast välja viima," ütles Raukas.

Heiti Hääle mure võib Paldiski linna vahendusel peagi laheneda, kuid laias plaanis loodab ministeerium äsja valminud määruseelnõule. Selle järgi ei peaks riik tingimata enampakkumist korraldama, vaid võiks maa ettevõtjale või ka näiteks kohalikule omavalitsusele hoopis otsustuskorras müüa.

"See konkreetne määrus reguleerib nende kinnisasjade võõrandamist, kus ettevõtja või kohalik omavalitsus on otsustanud teha investeeringu, mis on oluline Eesti majanduse arengule. Ehk see investeering peab tooma kaasa reaalse lisandväärtuse," selgitas Raukas.

Kui riik tahab oma maad otsustuskorras müüa, hinnatakse ära selle väärtus ning müügisoovist teatatakse avalikult. 30 päeva jooksul võivad maatükile pretendeerida ka kõik teised soovijad, aga võitmiseks ei piisa siis enam kõrgemast hinnapakkumisest, sest see on kõigile ühine, vaid uus tulija peab esitama veel parema projekti.

"Riik võõrandab oma vara igal juhul turuhinnaga, aga konkureerivad projektid. Ostusoovi esitamise eeltingimuseks on, et ettevõttel on konkreetne äriplaan. Ta näitab ära, kui palju ta loob töökohti, kui palju ta investeerib tootmisse ja mis on tema majandustegevuse lisandväärtus," märkis Raukas.

Muu hulgas kaoks sellega ära ka võimalus, et mõne tehase rajamise vastu olevad kohalikud või konkurendid panevad rahad kokku ja ostavad võimaliku tehasemaa hoopis kartulikasvatuseks. Eelnõu järgi luuakse erinevate projektide hindamiseks majandusministeeriumi juurde spetsiaalne komisjon. Kes sinna kuuluvad, peaks selguma tulevasest ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjast. Regina Raukas ütles, et enamasti müüakse ka tulevikus maad enampakkumisel ning otsustuskorras müümist läheks vaja umbes kümme korda aastas.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: