Suurim oht pangakaardipettuseks on e-ostlemisel ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Sean MacEntee/Creative Commons

Eesti pangakaartidega toime pandud pettustest kolmveerand tehakse internetis, viiendik makseterminali kasutades ning vaid kuus protsenti pangaautomaati kasutades.

Eesti on kaardimaksete rohkuse poolest Euroopas esimese viie riigi hulgas, kuid pettuste osakaal on üks väiksemaid.

Eesti pankade välja antud pangakaartidega tehti 2016. aastal 10 500 kaardipettust koguväärtuses 1,1 miljonit eurot. Kaarditehinguid tehti samal ajal 328 miljonil korral ja nende koguväärtus oli 11,1 miljardit eurot, teatas Eesti Pank, kel värskemaid andmeid veel pakkuda pole.

Pettuste osakaal kõikides kaarditehingutes oli Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisest seitse korda väiksem.

Kui Eesti pangakaartidega oli 1000 elaniku kohta 8 pettuse juhtumit, siis Euroopa riikides keskmiselt oli see arv 33. Kõige enam pettuseid oli Inglismaal ja Prantsusmaal, kus iga tuhande inimese kohta koges pettust vastavalt 98 ja 81 inimest.

Kui vaadata, kuidas kõige rohkem kaardipettuseid toime pannakse, siis selles Eesti muust Euroopast väga palju ei erine. Suurem osa pettustest on seotud internetis e-ostudega.

Mündi teine pool on see, et mida rohkem liigub internetis kaardiandmeid, seda suurem ahvatlus on kurjategijatel need oma valdusesse saada.

Eesti pangakaartidega toime pandud pettustest lõviosa, 76 protsenti, tehti internetis, 18 protsenti makseterminali kasutades ning vaid kuus protsenti pangaautomaati kasutades.

Pettuslikke internetitehinguid oli 2016. aastal 710 000 euro väärtuses, pettuste tõttu makseterminalis tekitati kahju 350 000 euro ulatuses ja pangaautomaatides ligi 70 000 euro väärtuses.

Kui makseterminalis toimus üks pettus 150 000 ostu kohta ja pangaautomaadis üks pettus iga 70 000 sularaha väljavõtmise kohta, siis internetis leidis aset üks pettus iga tuhande e-ostu kohta.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: Eesti Pank



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: