Maksuametist saadud nõu läheb pärijale kõvasti maksma ({{commentsTotal}})

{{1540564860000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Kui inimene soovib päranduseks saadud pensionisammast rahas välja võtta, tuleb arvestada tulumaksuvaba sissetuleku ülempiiriga, et mitte leida end silmitsi maksuameti rahanõudega. Just nii juhtus ühe noore inimesega, kes küsis maksuametilt nõu, ent sai sealt enda jaoks eksitavat infot ja suure tagasinõude.

Suvel ema kaotanud noor naine sai päranduseks remonti vajava maja ja teise pensionisamba. Et maja remondiks laenu saada, oli vaja see enne paremasse korda kõpitseda, mistõttu otsustas naine pensionisamba osakud rahaks teha. Igaks juhuks võttis ta ühendust ka maksuameti infoliiniga, et selgitada välja, ega see otsus lisaks tulumaksu tasumise kohustusele kuidagi tema maksuvaba tulu ei mõjuta. Ametnik rahustas pärija maha.

"Ta ütles, et kui maksud on makstud, siis ei mõjuta see neid pensioniosakuid kuidagimoodi," kirjeldas maksunõu küsinud Elisabeth.

Suur oli aga ema kaotanud naise üllatus, kui pärast pensionisamba rahastamist sai ta maksuametist kirjaliku hoiatuse, et tema tänavune maksuvaba sissetuleku limiit on ületatud ja järgmiseks suveks tuleb maksuametile 820 eurot tagasi maksta.

"Niigi maksan suurt majalaenu, kõik raha on põhimõtteliselt juba läinud maja kordategemisele. Ikkagi ebameeldiv üllatus, sest mulle öeldi, et kui soovin seda ajatada, siis on vaja hakata intresse maksma," ütles Elisabeth.

"Eks see sõltub nendest inimestest, kes meil telefoni vastu võtavad. Paraku selline inimlik faktor jääb alati," möönis maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi.

"Eks see telefoni teel nõustamine on alati pigem selline kahe otsaga asi ja meil endal on ka alati sellist arenguruumi uurida võib-olla rohkem, kui see inimene küsib, kui on tunne, et võib-olla seal taga on veel mõni nüanss, mida teades ta käituks teistmoodi," ütles Liivamägi.

Kui Elisabeth maksuametiga hoiatuskirja peale taas ühendust võttis, selguski, et infoliini töötaja oli talle infot andnud liiga napi info pealt. Ehkki tema ees vabandati, siis maksude tasumisest ta ikkagi ei pääse. Oleks ta teadnud, et pärand mõjutab aastast tulumaksuvaba tasu arvestust, lükanuks ta rahakasutuse uude aastasse. Nende nüanssidega tuleks arvestada igal pärijal.

Pärand iseenesest Eestis maksustatav ei ole, aga kui inimene hakkab seda realiseerima ehk rahaks tegema, tekib talle sissetulek, mida maksuamet võtab arvesse täiendava tuluna.

"Kui päritakse näiteks teise samba osakud, neid rahaks ei tehta, need liidetakse enda pensionisambaga, siis ei muutu maksustamisel mitte midagi. Alles sellel hetkel, kui ta hakkab pensionisambast väljamakseid saama, siis tuleb maksukohustus," ütles Liivamägi.

Sama põhimõte kehtib ka kinnis- ja vallasvara pärimisel.

"Kui inimene pärib näiteks maja, siis selle pärandi vastuvõtmine tema maksukohustust ei muuda, see on tollel hetkel maksuvaba. Aga kui ta selle maja ära müüb ja sellelt tulu saab, siis sellel aastal, kui see tulu temale laekub, mõjutab see tema selle aasta maksuarvestust," hoiatas Liivamägi.

Maksuamet soovitab inimestel küsida nõu pigem e-kirja teel ning panna kirja kõik olulised nüansid, et nõu asjakohasem oleks ning küsida seda kindlasti enne, kui maksustamist mõjutavad otsused pärandvaraga on tehtud.

"Tutvunud kõnealuse infovahetusega kliendi ja meie vahel rõhutaksime üle, et edastatud info pensionisambaga seotud maksukohustuste kohta oli korrektne. Olukorras, kus II pensionisamba raha on juba välja võetud ja sellelt maksud tasutud, tõepoolest enam täiendavaid makse ei lisandu. See on aga tõsi, et iga täiendav tulu aasta jooksul mõjutab isiku maksuvaba tulu suurust ning kui see jätta arvestamata, võib tekkida maksukohustus," lisas Liivamägi tagantjärele.

Tänavu on maksuamet saatnud tulumaksuvaba miinimumi ületamist puudutava hoiatusteate juba 57 000 inimesele. Ainuüksi sel nädalal sai hoiatuse 17 000 inimest.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: