Riigikohus tegi maksuvõlgade sissenõudmises suure muudatuse ({{commentsTotal}})

{{1541132880000 | amCalendar}}
Foto: Heini Heinlaid / ERR

Riigikohus tegi äsjase otsusega maksuvõlgade sissenõudmises suure muudatuse, mis tähendab, et riigil tuleb tõenäoliselt korstnasse kirjutada kümneid miljoneid eurosid ja võlgade ajatamine muutub vähem paindlikuks, kirjutab Eesti Päevaleht.

Seni olid riigi maksunõuded sisuliselt igavesed - need ei aegunud, kui maksuamet oli need kohtutäiturile üle andnud. Nõudeid ei lõpetanud ka võlgniku surm ja kohustus läks üle maksuvõlglaste pärijatele.

Riigikohtu erikogu tegi siin suure muudatuse, märgib Eesti Päevalehe lisa Ärileht. Nimelt otsustasid riigikohtu esimees Priit Pikamäe ning kohtunikud Peeter Jerofejev, Villu Kõve, Viive Ligi ja Ivo Pilving 10. oktoobri määrusega, et täitemenetluse kohustus aegub, kui seda ei ole õnnestunud viie aasta jooksul lõpule viia.

Riigikohus tõdes, et samamoodi aeguvad ka muud võlad ja pole põhjust maksuvõlglasi teisiti kohelda. "Riigikohtu hinnangul on oluline, et isikule saabuks tema maksuvõlgade ja nende sissenõudmise osas ettenähtud aja jooksul õigusrahu," märgib kohus.

Oma klientidele riigikohtust otsuse välja võidelnud vandeadvokaat Martin Kruus selgitas, et riigikohus muutis aegumise aluste tõlgendust nii, et kõik maksunõuded, mille sundtäitmist on alustatud hiljemalt 2012. aastal, on aegunud, kui võlgniku kohta ei ole alustatud pankrotimenetlust. Uue aasta algusest lisanduvad samal alusel kõik 2013. aasta nõuded.

Siiani olid kohtud praktikas järjekindalt kohaldanud riigikohtu halduskolleegiumi 2006. aasta seisukohta sotsiaalmaksu intressinõude sundtäitmise asjas, mille järgi kohtutäiturile täitmiseks antud maksunõue sisuliselt iial ei aegu.

Maksu- ja tolliameti juriidilise osakonna valdkonnajuhi Airi Jansen-Uueda sõnul mõjutab riigikohtu otsus tagasiulatuvalt kõiki neid kehtivaid maksunõudeid, mis on kohtutäiturile edastatud enne 2013. aasta 1. jaanuari.

Kokku on selliseid maksunõudeid esialgse analüüsi alusel ligi 2500, kus üle 10 protsendi nõuetest puudutab ettevõtted ja ülejäänud eraisikuid. Nõuete summa on 9,5 miljonit eurot, mis on valdavalt vanad võlad, mille sissenõudmine on ka varem hinnatud ebatõenäoliseks.

Muid nõuete sundtäitmisega seotud põhimõtteid riigikohtu lahend ei mõjutanud (näiteks aegumise peatumine või katkemine seoses pankroti- või saneerimisega, kohtuvaidluste, võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamisega).

"Praktika muutus ei mõjuta meie tänaseid sissenõudmismeetmeid liigselt. Maksuvõla efektiivsemaks sissenõudmiseks oleme juba viimastel aastatel oma tegevusi intensiivistanud ja deklareeritud maksukohustuse täitmine on viimastel aastatel 99,5 protsendi ümber," selgitas Jansen-Uueda.

Eesti maksumaksjate liidu juhatuse liikme Lasse Lehise sõnul ei motiveeri riigikohtu otsus kedagi võlgadest viilima, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui riik ei suuda viie aasta jooksul võlgnikult raha kätte saada, siis miks ta seda kümne aasta jooksul paremini suudaks teha? Pigem just vastupidi, kui võlgu jäädakse, siis maksuamet reageerib kohe ja seda ta teebki ja kui ikkagi on reaalset vara, millelt seda võlga kätte saab, siis tehakse see menetlus ära palju kiiremini kui viis aastat," kommenteeris Lehis "Aktuaalsele kaamerale".



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: