Tugiteenus- ja arenduskeskuste loomine Eestisse muutub hõlpsamaks

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium muudab tugiteenus- ja arenduskeskuste investeeringutoetuse andmise tingimusi, et tuua Eestisse rohkem rahvusvahelisi investeeringuid.
"Tugiteenus- ja arenduskeskuste investeeringutoetuse eesmärgiks on meelitada Eestisse investeeringuid, mis viiksid uute ja senisest kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste või tehnoloogia välja arendamiseni. Üks peamine tingimus toetuse saamiseks oli, et Eestisse loodavas keskuses hakkaks tööle vähemalt 20 arendusvaldkonna spetsialisti. Ootused, et väliskapitalil põhinev ettevõte loob Eestisse korraga nii palju töökohti ilma varasema kohaliku teadus- ja arendustegevuse kogemuseta on osutunud liialt optimistlikuks. Nii suure meeskonnaga keskusi on loonud toetuse abil ainult kolm ettevõtet (ABB AS, Arvato services Estonia OÜ, Stora Enso Eesti AS)," sõnas ettevõtlusminister Rene Tammist.
"Ettevõtjate fookus on eelkõige suunatud digitaliseerimisele ja automatiseerimisele ka tugiteenuste puhul ning see on toonud kaasa ka tööjõu vajaduse vähenemise. Esmase investeeringu arendustegevuste käivitamiseks saab teha ka väiksema töötajate arvuga, seetõttu on uueks minimaalselt loodavate töökohtade arvuks viis," lisas minister Tammist.
Lisaks muutuvad ka nõuded töötajate palgakordaja ja toetust taotleva kontserni käibe suurusele kehtestatud nõuded. Toetus on praegu suunatud eelkõige suuremate kontsernide tugiteenuste ja arendus-keskuste Eestisse toomisele Eestis juba toimiva üksuse juurde või ka päris uue üksusena. Samas on suuremat huvi näidanud pigem lähiriikide keskmise suurusega ettevõtted, kelle kontserni konsolideeritud käive ei ulatu 100 miljoni euroni. Seepärast langetatakse käibe määr 25 miljonile eurole. Loodavate töökohtade palk peab olema 25 protsenti kõrgem tegutsemiskoha maakonna keskmisest.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse välisinvesteeringute keskuse direktori Allan Seliranna sõnul stimuleerivad eelnõuga kavandatavad muudatused Eestisse suuremas mahus välisinvesteeringute toomist, mis on üheks oluliseks komponendiks kõrgemat lisandväärtust pakkuva majanduseni jõudmisel. "Seni Eestisse tehtud välisinvesteeringud on näidanud tugevat panust oskusteabe, tehnoloogiate ja uute ärimudelite ülekandmisel Eesti majandusse," ütles Selirand.
Toimetaja: Aleksander Krjukov