Vabaerakond annaks 900 000 hektarit metsa maal elavatele inimestele rendile
Vabarerakond tuli välja ettepanekuga, et Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) võiks anda 900 000 hektarit metsamaad maal elavatele inimestele rendile.
Nurm rääkis ERR-ile, et kuna RMK sai 1,2 miljonit hektarit enda valdusesse praktiliselt null euroga, siis saab ta pakkuda alati odavamat hinda.
Ta arvas, et 300 000 hektari looduskaitse all oleva metsamaa eest võiks RMK ise vastutada, 900 000 hektarit võiks aga anda metsa lähedal elavatele inimestele rendile.
See motiveeriks Nurme sõnul inimesi rohkem maal elama. "Üheltpoolt me loome võimaluse nendel inimestel maal tööd teha ja teistpidi me seome nad ka pikaajaliselt ära selle elu ja töökohaga selles piirkonnas," rääkis Nurm.
"See on kindlasti üks meede, millega me vähendame väljarännet maal," lisas ta.
Nurm rääkis, et 200-300 hektari aastaringne majandamine annaks ühele perekonnale täississetuleku. "Sellest lähtuvalt olemegi pannud piiriks 300 hektarit. Ja see on mõeldud eelkõige nendele metsaomanikele, kellel on täna vähe metsa, aga kes oskavad metsa majandada. See on mõeldud ka talupidajatele, kellel ei ole piisavalt maad, et sellest perekonnale täississetulekut saada," lausus Nurm.
Nurme sõnul on selle meetme kaudu võimalik anda motivatsiooni elada ja töötada maapiirkonnas 6000-7000 perekonnale.
Ta rääkis veel, et rendisuhe sunniks neid perekondi metsa ka efektiivselt majandama.
"Meie suund on selline, et tekitada suurem ja tõsisem metsaomanike kiht, kes majandavad metsa ja saavad sellest ka tulu. See kindlasti avaldab väga positiivset mõju Eesti maapiirkondade arengule. Praegu väga paljud metsafirmad elavad linnas, kes teevad RMK-le tööd, allhanget või siis osalevatel oksjonitel. Ja maal asuvast ressursist maainimesed valdavalt osa ei saa. See on suurema tööjaotuse kujundamine ühiskonnas. Las siis maamehed majandavad neid ressursse, mis on nende kodu lähedal ja saavad sellest elatust ja hoiavad maapiirkonnad asustatuna ja las linnamehed tegelevad nende ettevõtmistega, mis looduslike ressursside majandamist ei eelda," rääkis Nurm.
Üks võimalus rendi suuruse välja selgitamiseks on Nurme sõnul see, et metsatükid pannakse konkursile. "Ja inimesed konkureerivad ja pakuvad oma rendihinna välja. See on üks võimalus teada saada, milline on õiglane turuhind. Teine võimalus on teha kalkulatsioone enne rendile määramist ja proovida sellisel viisil rendile anda," lausus ta.
Nurme sõnul antaks mets rendile tingimusel, et metsa majandatakse säästva metsanduse printsiipidel ja et keegi ei otsustaks kogu metsatükist kõik puud maha võtta, tuleks teha metsakorralduskava. Rendiaeg võiks olla 50 aastat või isegi pikem ning see võiks olla ka pärandatav järgmisele põlvkonnale.
Toimetaja: Aleksander Krjukov