Droonilennunduse korraldus ootab järeleaitamist ({{commentsTotal}})

PPA foto uuest droonist
PPA foto uuest droonist Autor/allikas: PPA

Traditsioonilise lennuliikluse kõrval üha kasvava mehitamata lennunduse korraldus peab valdkonna kiirele arengule järgi jõudma.

Nii Eesti õhuruumis kui ka mujal maailmas kasutatakse järjest enam mehitamata ja distantsilt juhitavaid õhusõidukeid, mis tähendab, et olukorrale peab järele jõudma ka mehitamata lennumasinate kasutamist reguleeriv seadusandlus.

Viimastel aastatel on hüppeliselt kasvanud hobidroonilendurite arv, kuid samas kasutatakse mehitamata lennumasinaid järjest enam ka näiteks erinevateks mõõtmisteks ja vaatlusteks või kasvõi pakiveoks.

Lennuliiklusteeninduse lennujuhtimise osakonna juhataja Üllar Salumäe sõnul on üks mure droonilennutajate suur hulk. Teine häda on see, et kui lennukipiloodiks tuleb nii professionaalil kui ka amatööril või harrastajal õppida, läbida kindlad koolitused ja enne seda ta lennukiga kuskile lendama minna ei saa, siis drooni puhul on asi oluliselt lihtsam ja kontrollimatum.

"Igaüks võib osta drooni, enne jõule ostetakse neid sadades, kui mitte tuhandetes, ja kõik tahavad neid ka lennutada, aga saamata aru sellest, et igal pool ei tohi neid tegelikult lennutada ja droon võib olla tegelikult kõigile teistele õhuruumi kasutajatele, õhusõidukitele ohtlik, kui ta satub sellisesse kohta, kus ta tegelikult ei peaks olema," rääkis Salumäe.

Regulatsioonide loomise juures peab Üllar Salumäe oluliseks seda, et regulatsioonid lihtsalt ei keelaks droonide lennutamist, vaid aitaks seda suhteliselt uut lennunduse liiki tavapärasesse lennuliiklusesse integreerida.

"Hästi lihtne oleks öelda neile droonidele, et lennake nüüd kuskil mujal, seal, kus keegi teine lennata ei taha. Eks neid kohti leiab ikka, aga nendes kohtades näiteks ei ole droonidega ilmselt võimalik teha äri ja äri tahetakse võib-olla teha just linnapiirkondades," selgitas Salumäe. Ta tõi näiteks Tallinna, kus lennujaama tõttu drooniliiklust piiratakse. "Nii et see mõte tegelikult ongi kõik see, et teha katsetusi, proovida luua siis sellised protseduurid, reeglid, kus sisuliselt võib see droon lennata täitsa ohutult ja seaduspäraselt kõrvuti tavalise reisilennukiga ja teha oma tegevusi."

Lisaks lennujaama lähedusele on keelatud droone lennutada kõrgendatud julgestustähelepanu nõudvate objektide, näiteks vanglate ja sõjaväeosade, kohal. Siiski on veel palju aspekte, millele oleks vaja mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise tegevuskava loomisel mõelda.

"Alates sellest tehnoloogilisest integreerimisest ehk siis näiteks, kui sul on mehitamata lennukid kõrgemal kui 500 jalga, üle 150 meetri maapinnast, kõrgemal õhuruumis opereerivad, siis kas nad peaksid olema ka radari pildi peal? Ja mismoodi seda sinna pildi peale saada? Siis on küsimused selles, et mis protseduuride järgi nad lendavad, et on olemas lennureeglid - kas siis rakendada kogu mahus lennureeglid, kas nad on võimelised täies mahus lennureegleid rakendama, sest et lennureeglite järgi on toodud ka nõuded sellele, mismoodi õhuruumis tuleb õhusõidukiga opereerida. Ka näiteks piloodinõuded," ütles majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundustalituse juhataja Priit Rifk.

Loomisel olevate regulatsioonide täitmist hakkab tulevikus ilmselt jälgima lennuameti drooniinspektor. Arenduses on ka erinevad süsteemid.

"Lennuliiklusteenindusel on töös UTM-süsteem - Unmanned Aircraft Systems Traffic Management - mis riik andis neile ülesandeks ja siis tuleb luua ka registreerimissüsteem, portaal, kus töötab lubade menetlemine ja see. Need asjad, mis meil töös on, tuleks ka kiiresti kasutusele võtta," lisas Rifk.

Euroopa drooninduse uuringu kohaselt on 2050. aastaks droonide turu maht ainuüksi Euroopas üle 15 miljardi euro.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: