Ligi 300 inimese isikukoodid lähevad muutmisele ({{commentsTotal}})

Uus ID-kaart
Uus ID-kaart Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Rahvastikuregistri andmeid korrastades on riik leidnud 300 inimest, kelle sünniaeg on registris teine kui sünnitunnistusel ning seetõttu tuleb muuta nende inimeste isikukoodid.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas ütles, et põhjuseid on erinevaid, kuid sisuline mehhanism sama ehk ühele paberile sai lapse sünniaeg küll õigena, kuid hilisemates dokumentides kirjutati hoopis midagi muud.

"On need variandid, kus näiteks ametnik on eksinud. On need, kus inimene ise on tahtnud. Näiteks on üks juhtum, kus inimene tuli sõjast, oli alaealine, tahtis tööle saada ja ise võltsis oma sünniaega. On ka vanemad soovinud, kuna kuu aja jooksul pidi lapse sünni ära registreerima ja kui ei registreerinud, siis tuli trahvi maksta. Seetõttu ametnikuga kokkuleppel muudeti hoopis sünniaeg ära," märkis ta.

Pungas lisas, et kõik need lood jäävad nõukogude aega aga vale isikukood on inimestel tänaseni ning see on tarvis ära muuta.

"Ja kui me seda parandust ette ei võta, siis näiteks juhul, kui selle inimese järgi on vaja kunagi pärida, ei viida inimesi kokku. Need probleemid võivad tekkida hoopis järgmistel põlvkondadel ja oleks hea, kui inimene on need asjad ise korda ajanud. Ja see on nagu püha kohus meil, et me ei tohiks hoida riigi registrites valesid andmeid," ütles ta.

Inimestega, kelle isikukood ära muudetakse, võtavad ametnikud ise ühendust.

"Me ootame nii kaua, kuni tal on vaja oma isikut tõendavat dokumenti vahetada, et ta ei peaks tegema liigseid kulutusi. See infolipuke on püsti ja kui inimene tuleb isikut tõendavat dokumenti vahetama, tegeletakse ka isikukoodiga," ütles Pungas.

Riigi infosüsteemides tehakse muudatused automaatselt. Muudeks puhkudeks saab inimene kaasa paberi, mis tema isikukoodi vahetamist tõendab ja millele toetudes saab teha muudatused näiteks töölepingus.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: