"Pealtnägija": Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Ülemöödunud nädalal anti prokuratuuri kriminaalavaldus, kus väidetakse, et grupp soome ja eesti ärimehi rüüstasid suurejooneliselt Soome rikast fondi, kasutades selleks Eestis registreeritud ettevõtteid ja siin pool lahte asuvaid projekte.

Tegu on Soomes juba mõnda aega küdeva skandaaliga, mis on keeruline nagu ämblikuvõrk ja mille niidid viivad ka poliitikuteni lahe mõlemal kaldal. ETV saade "Pealtnägija" uuris seda koostöös Suomen Kuvalehti ja Soome rahvusringhäälingu saatega MOT ning joonistas lahti Eestit puudutava osa.

Helsingi äärelinnas asub Soome Nuorisosäätiö – riigi taustaga fond, mille ülesanne on pakkuda taskukohast elupinda Soome noortele. Fond ehitab korterid ja rendib neid soodsalt alla 30-aastastele välja. Kuid nüüd on nad sattunud viimaste aastate suurima poliitilise skandaali ja kindlasti suurima majanduskuriteo uurimise fookusesse.

Soomes 4000 korterit omav fond, mida rahastatakse peamiselt hasartmängumaksust, on asutamisest saati seotud sealse Keskerakonnaga. Näiteks nii pikaaegne nõukogu esimees Perttu Nousiainen kui tegevjuht Aki Haaro olid enne neile postidele maandumist partei liikmed ja funktsionärid.

Suhteliselt vähetuntud fond kerkis esimest korda üldsuse huviorbiiti 10 aastat tagasi seoses poliitilise skandaaliga, kui ajakirjandus avastas, et keskerakondlased suunasid fondi raha endaga seotud valimiskampaaniatesse.

Uus skandaal kerkis, kui auhinnatud ajakirjanik Jyri Hänninen ringhäälingu saatest MOT hakkas koos kolleegidega kolm aastat tagasi uurima noortefondi juhtide suhteid kohaliku ehitusfirmaga Salpausselän Rakentajat, kes sai suuri tellimusi.

Tänaseks välja tulnud tõendid viitavad, et noorsoofondist pumbati fiktiivsete arvete alusel ehitusfirmale märkimisväärsetes kogustes raha, millest sajad tuhanded jõudsid ringiga läbi varifirmade tagasi fondi juhtideni.

Lugu on detailirohke, aga siinpool lahte on huvitav, et enamiku väidetavalt fiktiivsetest arvetest esitasid Eestisse registreeritud ettevõtted, mis kuuluvad või on muul moel seotud Tallinnas elava soome ärimehe Arto Autioga.

Paljude muude skeemide ja episoodide kõrval tekitab küsimusi, et 2015. aastal otsustas Noortefond laieneda Eestisse.

Kolmest Noortefondi Eestiga seotud tehingust mäekõrguselt suurim leidis aset Pirital, kus purjespordikeskuse kõrval soetati 2,7 hektari suurune krunt, mida kuidagi esmapilgul ei seosta sotsiaalkorteritega isegi soomlastele.

Noortefondi partner – nagu valdavalt nende Eesti ärides – on taas Arto Autio. Esmalt sõlmitakse 2015. aasta sügisel Autio firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenab Noortefond neile 12 miljonit eurot.

Autio firma asutab omakorda ettevõtte Pirita Holding, mis ostab suurärimeeste Aivar Tuulbergi, Marcel Vichmanni ja teistega seotud firmalt krundi TOPi keskuse kõrval. Tehing magusas mereäärses piirkonnas pälvib ka ajakirjanduse tähelepanu ning avalikustatud ostuhind on 10 miljonit eurot.

Oluline nüanss on, et Soome fond pani mängu kogu projekti raha, aga ei saanud omanikuks.

Tuntud arhitektuuribüroolt tellitakse uhked joonised korterelamutele, kus on üle 200 noobli korteri. Brave Capitali esindaja teatab avalikkusele, et arendus nimega Pirita Promenaad "loob uue tippkvaliteedi märgi Tallinna korterite
turul".

Noortefondi toonane nõukogu esimees Perttu Nousiainen väitel oli aga fondi plaan arendada Pirital välja lukskorterid ja nende müügist teenitud kasum investeerida soodsama hinnaga noorte rendikorteritesse samas kõrval.
Ta näitab isegi ekspertarvamust, mille kohaselt pidi kasum olema vähemalt 15 miljonit.

Kokkuvõttes kahtlustab Noortefondi uus juhtkond, et Autio & kompanii lüpsid Pirita projekti erineval moel, võttes näiteks erinevate firmade kaudu kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvaid juhtimistasusid.

Keeruliste kombinatsioonide krooniks ostab Noortefond läbi oma Eestis asutatud tütarfirma ära Pirita Holdingu, mida ta juba niikuinii rahastas.

Noortefondi endine tegevjuht Aki Haaro väidab, et kõik need liigutused tehti, sest kontrollorganid Soomes käskisid eelmise aasta lõpus Pirita investeeringust kiirkorras loobuda. Kuna tehingute struktuur oli keeruline, tuli nende
lahtihaakimiseks tema sõnul raha juurde panna.

Nousiainen sunniti lahkuma märtsis 2018, aga tegevjuht Haaro jääb ametisse tähtajaga sügiseni, et aidata justkui segadust klaarida, mis oli tagantjärgi tarkusega viga.

Rikkudes uue juhtkonna hinnangul keeldu, müüs Haaro aprilli algul kogu Pirita kupatuse Poola taustaga korporatsioonile Icon 13,5 miljoniga, millest 10 miljonit oli raha ning ülejäänu võlgade tasaarveldus. Noortefond sai sellest kõigest 1,6 miljonit eurot.

Ehk Noortefond, kes mattis projekti 17 miljonit, sai tagasi umbes 10 protsenti investeeringust. Ülejäänu raha kantakse laiali muudele osapooltele, peamiselt eelmainitud laenulepingute ja konsultatsioonitasude ettekäändel.

Nii Arto Autio kui enamik teisi kahtlusaluseid keeldusid kaamera ette tulekust ja teatasid lakoonilises kirjalikus avalduses, et pole midagi seadusevastast teinud ja kõik etteheited on alusetud.

Paljuski just Eestis haihtunud miljonid viisid Noortefondi nii haprasse seisu, et pankrot oli vaid loetud päevade kaugusel, mis omakorda oleks tähendanud palju probleeme umbes 5000 noorele, kes elavad soodustingimustel majades.

40 miljonilisest miinusest tuli Noortefondi arvepidamise põhjal 15 miljonit Eestist, mistõttu uus juhtkond palkas ka Eestis advokaadid, kes andsid sisse kuriteoteate.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ETV, "Pealtnägija"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: