Lapseahistaja pääses seaduselünga tõttu vahi alt ({{commentsTotal}})

Riigikohus Tartus
Riigikohus Tartus Autor/allikas: Margus Ansu/Eesti Meedia/SCANPIX

Riigikohus tühistas oma reedese otsusega madalamate astmete kohtute otsused, millega oli üks mees, kelle teod praeguse seaduse järgi kvalifitseeruks ahistamiseks, vägistamis- ja seksuaalkuriteo paragrahvi alusel süüdi mõistetud ning mees vabanes vahi alt. Oma otsusega juhtis riigikohus tähelepanu varasemale karistatavuslüngale.

Riigikohus piiritles oma lahendis seksuaalset ahistamist vägistamisest ja muudest sugulise iseloomuga tegudest, tühistades maa- ja ringkonnakohtu otsused kohtuasjas, mille süüdistuse kohaselt hõõrus süüdistatav lühema aja vältel oma jalaga laste jala säärepiirkonda ja ühel korral asetas korduvalt, kuid hetkeliselt ka oma käe lapse reiele ja põlvele.

Harju maakohus ja Tallinna ringkonnakohus mõistsid mehe kirjeldatud tegude eest süüdi vägistamise ja suguühtega võrdsustatud sugulise iseloomuga teo paragrahvi alusel.

Riigikohus leidis, et lapse õigus kehalisele puutumatusele ja vaimse ning füüsilise tervise kaitsele peavad vaieldamatult olema tagatud. Kolleegium märkis, et süüdistatav käitus kannatanute tahte vastaselt, tema tegevus oli kehaline ja sel oli seksuaalne tähendus ning oma käitumisega alandas ta kannatanute inimväärikust.

Riigikohtu hinnangul oli süüdistatava käitumisviis kahtlemata ahistav ning kannatanuid oluliselt häiriv, kuid oma raskusastmelt ei olnud see siiski võrdväärne tegudega, mis on karistatavad vägistamise või suguühtega võrdsustatud sugulise iseloomuga teo paragrahvide alusel.

Kehtiva karistusseadustiku järgi oleksid süüdistatava teod karistatavad seksuaalse ahistamisena. Seksuaalse ahistamise eest kehtestati karistus alates 6. juulist 2017, et kuulutada karistatavaks ka olemuslikult kergemad tahtevastased seksuaalse tähendusega teod. Seksuaalseks ahistamiseks peetavad teod kahjustavad kannatanu seksuaalset enesemääramisõigust ja kehalist puutumatust vähem kui vägistamis- ja lapseealisega suguühtes olemist puudutavates paragrahvides (vastavalt paragrahv 141 ja 145) kirjeldatud kuriteod.

Enne 6. juulit 2017 seadus seksuaalse ahistamise eest karistust ette ei näinud. Kuna see täiendus jõustus pärast süüdistuses märgitud tegude toimepanemist, ei saanud kohus raskema seaduse tagasiulatuva kohaldamise keelu tõttu kvalifitseerida süüdistava käitumist ümber seksuaalseks ahistamiseks.

Kolleegiumi hinnangul ei vasta süüdistuses kirjeldatud teod ka ühelegi muule tegude toimepanemise ajal kehtinud karistusseadustikus sätestatud süüteokoosseisule.

Kuna tegude toimepanemise ajal karistusseadustikus seksuaalne ahistamine kui karistatav tegu puudus ja süüdistatava käitumine ei ole hõlmatud karistusseadustiku paragrahvides 141 ja 145 sätestatud koosseisudega, tühistas riigikohus Harju maakohtu 12. oktoobri 2017 ja Tallinna ringkonnakohtu 22. märtsi 2018 otsuse.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: