Maa-amet uuendab katastriandmeid, piir looduses ei muutu
Maa-amet kaasajastab ning muudab täpsemaks oma katastriandmed, piir looduses ei muutu, kuid maaomanike jaoks lihtsustub näiteks naabermaatükkide vahelise piiri muutmine, maatüki liitmine ja jagamine.
Pärast Eesti iseseisvumise taastamist hakati õigusjärgsetele omanikele tagastama maid ja talusid – seda tuli teha kiiresti, et maa ei oleks peremeheta. Nii maa tagastamisel kui ka erastamisel mõõdistas maamõõtja piiri, määras kõlvikud ja koostas maatüki plaani. Maaüksusi moodustati ka plaanimaterjali alusel ilma mõõdistamiseta.
Tänapäevane tehnoloogia võimaldab maa-ametil kasutada erinevaid andmeallikaid ja see võimaldab viia vajalikke maatoiminguid läbi senisest lihtsamalt, kiiremalt ja taskukohasemalt.
Nii muutub tulevast aastast võimalikuks maatüki osaline mõõdistamine, mis varem võimalik ei olnud.
See tähendab, et maatoimingute tegemisel ei pea maamõõtja mõõdistama enam kogu maatükki, vaid üksnes muudetavat piirilõiku.
Osaline mõõdistamine aitab lahendada praktilise elu vajadusi, näiteks kui naabrid soovivad muuta omavahelist piiri, et saavutada otstarbekam maakasutus või kui tegelik maakasutus ja ametlik piir ei lähe omavahel kokku. Samuti aitab see parandada maareformi läbiviimisel tekkinud vigu.
Juhul kui uusi piire ei ole vaja üldse looduses tähistada, lihtsustub maatükkide liitmine ja jagamine selliselt, et maa-amet saab nimetatud toimingu sobivate alusandmete korral läbi viia elektrooniliselt, ilma maa mõõdistamiseta.
Maaomanikud tasuvad vajadusel omavahel hüvitised ja notari poole pöörduma ei pea.
Maaomanik saab oma maaüksuse andmetega tutvuda geoportaalis.
Toimetaja: Priit Luts