Tartu nutikodude pilootprojekt tõi kaasa kahtlustused ja süüdistused ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Tartu nutikodude pilootprojekt, kus taheti muuta 17 niinimetatud hruštšovka paneelmaja 900 korterit targaks ja energiasäästlikuks, pidi saama etaloniks mitte ainult Eestis vaid kogu Euroopas. Paraku saadavad umbes miljoni euro jagamist kahtlused ja etteheited.

Kuid vaid kaks aastat pärast projekti algust annavad konkurendid selle pihta tuld, nimetades toimunut anomaalseks ja isegi kriminaalseks.

Kui kriitikud on veendunud, et Euroopast üle miljoni euro saadud raha jagamisel on asjad korrast ära, siis vastaspoole sõnul oli kõik korrektne ja kaotajatel lihtsalt hapud viinamarjad.

Isegi kui süüdistused on kaotajate kibestumus, tuleb nutikodu konflikti tagant välja üllatus - kui üldjuhul on euroraha jagamine viimse sendini kontrollitud, siis mittetulundusühingud võivad teatud tingimustel sadasid tuhandeid eurosid jagada sisuliselt enda suva järgi.

Nii tulebki välja, et MTÜ-le Balti Uuringute Instituut antud rahast läks nutikodule vaid üks kolmandik ja ülejäänud muudeks kuludeks.

Nagu ikka, algas asi suurte lootuste ja lubadustega. Juba 2015. aastal ilmusid lood, kuidas Tartut tabas vaat et lotovõit, sest linn valiti Euroopas, Taani ja Hispaania linna kõrval välja, et hakata katsetama energiasäästlikke lahendusi.

"Valisime välja sellise hoonetüübi, mis on kõige suurema kokkuhoiu potentsiaaliga ehk siis hruštšovka tüüp, mis on rekonstrueerimata, on see, kus tänasel päeval energiatarbimine on väga suur ja kus erinevate rekonstrueerimismeetmetega on võimalik oluliselt vähendada," rääkis Tartu abilinnapea Raimond Tamm, kes on ka SmartEnCity projektijuht

Rahvusvaheliselt kandis katusprogramm nime SmartEnCity, koha peal nimetakse seda Targaks Tartuks ja hellitavalt ristiti uuenduskuuri saavad majad smartovkadeks.

Hilisemate lahkhelide valguses on oluline praegu tähele panna, et Euroopa Liidu Horisont2020 programmist taotles ja sai nutikorterite projekti jaoks raha MTÜ Balti Uuringute Instituut – mõttekoda, mille peamine tegevusala ei ole olnud energiasäästu projektid. Tartu linn on omakorda nende partner, kes pakkus välja konkreetsed kortermajad.

Lihtsustatult jaguneb smartovkade projekt kaheks - esmalt selliste hruštsovkade väline rekonstrueerimine, mis toimub linna eestvedamisel ja Kredexi toetusel - piltlikult öeldes fassaadist ventilatsioonisüsteemini. Teine pool on nutikad lahendused korterisse - kütte ja ventilatsiooni tark juhtimine.

Kuigi kriitikud kahtlustavad, et kaks kolmandikku rahast läks jagajatele endile, siis MTÜ toob välja, et SmartEnCity projektiga oli neil seotud ka suur hulk muid tegevusi - analüüsidest välismaa konverentsideni.

Nii oligi, et kui alguses tegid firmad Tartu smartovkade arendamiseks pakkumisi miljoni euro juures, siis jaanipäeva paiku teatas MTÜ täpsustaval pakkumiskutsel, kus ka soovitud korterite arv vähenes, et raha nutikodule on ainult 400 000 eurot - sõelale jäi üks firma - hiljuti loodud EnLife. Kaotajate sõnul on see tööde mahtu arvestades absurdselt madal hind ja võimatu teostada.

Teemaga on tegelenud isegi kaitsepolitsei, kuid ka nemad ei algatanud menetlust - põhjuseks on auk seaduses, mis on selle loo suurim üllatus ja põhjus, miks me kogu keerulisest saagast räägime.

Tuleb välja, et kui mittetulundusühing ei ole varem enamikku oma rahast avalikest vahenditest saanud, ei pea nad ka nüüd maksumaksja raha jagama riigihankega, vaid võib seda teha vastavalt MTÜ enda reeglitele.

Kuna MTÜ Balti Uuringute Instituut ei ole riigihankekohuslane, siis tema ei pea tegema riigihanget. "Kui riik oleks selle ettevõtja põhiline rahastaja, siis tuleks teha riigihankeid," ütles MTÜ Balti Uuringute Instituudi hanke tehniline konsultant Tõnis Eelmaa. "Mulle väga tundub see hapude viinamarjade moodi," lisas ta kriitikale vastates.

Raha jaganud MTÜ sõnul välistab igasuguse sohi ka see, et lõpuks tehakse neile automaatses korras Euroopa poolt audit. Viimane uudis on, et kui esialgu pidid kõik 17 kortermaja nutikaks saama juba järgmiseks suveks, siis nii kiiresti see ei lähe. Asjaosaliste sõnul on põhjus siiski hoopis mujal, kui see intriig.

Toimetaja: Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: