Asenduskohtunikke ei tule, kuid kohtunikud hakkavad saama valveaja lisatasu
Kuigi algselt töötas justiitsministeerium välja eelnõu, mis loonuks asenduskohtunike istitutsiooni, otsustas justiitsministeerium rahapuudusel asendada selle valveaja lisatasustamisega.
Äsja valminud eelnõu ütleb, et valveaeg on aeg, millal kohtunik peab riigipühadel ja nädalavahetustel olema kättesaadav seaduses sätestatud ettenägematute või edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks.
Kohtute teenistusvajadus eeldab, et kõigis kohtutes on pidevalt valves kohtunik, et riigipühadel ja nädalavahetustel oleks tagatud kohtunike kohalolek kiireloomuliste ja edasilükkamatute menetlustoimingute tegemiseks.
Eelnõu kohaselt plaanitakse kohtunike valves oldud aeg sarnaselt prokuröride valves oldud ajale lisatasustada.
Lisatasu suurus ühe valveaja tunni eest on 10 protsenti kohtuniku tunnitasust. Valveaja lisatasustamine ei too kaasa olulisi muudatusi kohtunike töökorralduses, kuivõrd kohtunikud on ka praegu töövälisel ajal valvegraafiku või tööjaotusplaani alusel valves.
Eelduslikult tõstab valveaja lisatasustamine menetlusseadustikes sätestatud olukordades kohtunike valmisolekut kiireloomulisteks menetlustoiminguteks nädalavahetusel ja riigipühadel senisest suuremas määras.
Pärast asenduskohtuniku eelnõu algatamist on riigikohtu esimehe eestvedamisel peetud kohtute esimeeste, kohtute haldamise nõukoja ja justiitsministeeriumi esindajate vahel eelnõu osas aktiivseid arutelusid.
Selle tulemusena leidsid osalised, et kui kohtusüsteemi paremaks toimimiseks tuleb teha valikuid arvestades riigieelarvest saadavate vahendite piiratust, siis eelistatakse asenduskohtuniku instituudi loomisele kohtunike valveaja tasustamiseks aluste kehtestamist, et suurendada ametisolevate kohtunike sotsiaalseid tagatisi.
Seega algselt plaanitut viit asenduskohtunikku ei tule. See oleks riigile maksma läinud täiendavalt 377 000 eurot.
Selle asemel kehtestatakse kohtunike valveaja lisatasustamine, mille kulu on aastas umbes 172 000, ning luuakse kaks täiendavat esimese astme kohtinikukohta Harju maakohtusse, millele kulub 119 000 eurot aastas. Kokku on lahendus 86 000 euro võrra odavam viie asenduskohtuniku palkamisest.
Veel seob eelnõu lahti kohtujuristi palga esimese astme kohtuniku palgast. Selle tulemusel ei pea kohtujuristi palk kohustuslikus korras moodustama poole esimese astme kohtuniku palgast.
Palga lahtisidumine ei tähenda kohtujuristide senise palga alandamist, sest praegu ametis olevate kohtujuristide töötasuks ja selle kohustuslikuks
tõusuks 2019. aastal on vahendid riigieelarves planeeritud, kuid võib tähendada, et tulevikus ei tõuse kõikide kohtujuristide palgad enam kohtunike töötasu tõusuga samaaegselt.
Kohtujuristi palga sidumine jäi ära, sest riik ei leidnud sellest eelarvesse lisavahendeid.
Toimetaja: Priit Luts