Eesti Energia hinnangul uus taastuvenergia direktiiv Iru toetust ei puuduta ({{commentsTotal}})

Iru soojuselektrijaam.
Iru soojuselektrijaam. Autor/allikas: Aurelia Minev/ERR

Ehkki Äripäev kirjutas kolmapäeval, et mõne aasta pärast Eestis üle võetav uus taastuvenergia direktiiv võib kaasa tuua olukorra, kus riik ei tohi enam Eesti Energia Iru elektrijaamale koostootmistoetust maksta, siis energiaettevõtte leiab, et direktiiv Iru jaama toetust ei puuduta.

Uus taastuvenergia direktiiv näeb ette, et jäätmeid tuleb liigiti koguda ning kui seda on tehtud, ei tohi neid otse põletada ega ka prügilasse suunata.

13. novembril europarlamendis heaks kiidetud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise direktiivis on muu hulgas öeldud, et liikmesriigid ei anna toetust jäätmete põletamisest saadud taastuvenergiale, kui direktiivis sätestatud liigiti kogumise kohustused ei ole täidetud.

Eesti on üks neist Euroopa Liidu riikidest, kus tõenäoliselt ei saavutata juba kümne aasta eest kokku lepitud eesmärki, et 2020. aastaks võetaks vähemalt pool meie olmejäätmetest ringlusse.

Iru elektrijaam, kuhu suur osa Eesti prügist jõuab, on viimastel aastatel saanud keskmiselt kokku 4,6 miljonit eurot taastuvenergia ja koostootmise toetust.

Enefit Greeni juhatuse liige Veiko Räim vastas ERR-i küsimusele, kui tõsiseks peab Eesti Energia ohtu koostootmistoetusest ilma jääda, et uues taastuvenergia direktiivi projektis on seos taastuvenergia tootmise toetamise ja ringlussevõtu eesmärgi täitmise vahel tõesti olemas.

"Samas direktiiv räägib uutele käitistele taastuvelektri toetuse andmise keelust. Ehk siis Iru jäätmepõletuselektrijaama kohta see ei käi," märkis ta.

Äripäev kirjutas, et kui Iru elektrijaam jääb ilma koostootmistoetusest, toob se kaasa toasooja hinnatõusu. Räim tõi aga välja, et soojuse piirhinna kinnitab konkurentsiamet ja see sõltub ainult soojuse tootmise kuludest. Taastuvenergia ning koostootmise toetust makstakse vaid Iru jäätmepõletuselektrijaamas toodetud elektri eest.

"Seega ei tähendaks elektri tootmise eest antavate toetuste võimalik muutumine automaatselt muudatust sooja hinnas. See tähendab, et tänases Äripäevas toodud väide soojuse hinnatõusu kohta ei vasta tõele," lausus ta.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma ütles uue taastuvenergia direktiiviga kaasnevaid muudatusi selgitades, et jäätmete põletusse võib edaspidi suunata ainult neid jäätmeid, mis ei ole liigiti kogutud, või kui on, siis nende töötlemise jääke.

"Eesti peab minema oluliselt suuremas mahus üle liigiti kogumisele juba tekkekohal ehk siis jäätmealased direktiivid, mida muudeti, tuleb üle võtta 2020. aasta 5. juuliks."

Kui jäätmeid hakatakse täpsemalt liigiti koguma, siis otsevedu põletusse - peamiselt Iru jäätmepõletusse - väheneb tunduvalt.

"Aga kui näiteks sorteeritakse veel täiendavalt jäätmeid ära ja jääb järele ainult jääk, mida nad ei saa ringlusse võtta, siis seda nad võivad põletada," lisas Heinma.

Kui Eesti Energia Iru elektrijaam nõudeid täidab ehk võtab vastu ainult neid jäätmeid, mida tohib, siis täidab ta Heinma sõnul ka nõuet, mis on direktiivis viitena jäätmehierarhiale.

Majandusministeeriumi asekantsler Ando Leppiman tõi välja, et uue taastuvenergia direktiivi kohaselt tuleb vältida põhjendamatut moonutavat mõju tooraineturgudele. Liikmesriigid ei anna toetust jäätmete põletamisest saadud taastuvenergiale, kui kõnealuses direktiivis sätestatud liigiti kogumise kohustused ei ole täidetud.

"Ettevõtja peab tagama usaldusväärse ja pettusekindla teabe selle kohta, et materjale ei ole tahtlikult muudetud või ära visatud, nii et saadetis või selle osa võiks muutuda jäätmeteks või jäägiks," lausus Leppiman. "Iru elektrijaama puhul on antud teemat käsitletud riigiabi loas ja läbi selle tehtud kindlaks, et järgitakse jäätmehierarhiat. See peab olema tagatud ka tulevikus."

Leppiman lisas, et mis puudutab Narva elektrijaamades puidujäätmete kasutamist, siis selle eest toetust ei maksta.

Keskkonnaministeerium esitas eelmisel aastal riigikogule jäätmeseaduse eelnõu ja soovib, et see kiiremas korras vastu võetaks.

Kaupo Heinma märkis, et ministeerium on teinud riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku lisada menetluses oleva jäätmeseaduse eelnõu juurde kohustus pakendijäätmeid koguda, seejuures võiks äravedu jäätmetekitaja ehk peamiselt kodumajapidamiste, aga ka kontorite juurest olla tasuta.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: