Valitsus tahab tõsta finantsväärtegude karistused miljonitesse eurodesse
Valitsus tahab tõsta finantsväärtegude karistused miljonitesse eurodesse.
Eelnõu kohaselt muudetakse finantssektori kehtivate rahatrahvide ülemmäärasid ja nende arvutamise aluseid. Eelnõu on seotud riigikogu menetluses oleva karistusseadustiku muutmise eelnõuga, mis loob aluse kõrgema määraga väärteokoosseisude sätestamiseks.
Kehtiva õiguse kohaselt on finantsasutusele võimalik enamasti määrata rahatrahvi kuni 32 000 eurot, teatud juhtudel kuni 400 000 eurot ja füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot. Tänased rahatrahvide ülemmäärad ei täida EL-i õiguses sätestatud eesmärke.
Eelnõu kohaselt tõstetakse nii füüsilisele kui juriidilisele isikule väärteo eest kohaldatava rahatrahvi ülemmäära enamikel juhtudel kuni viie miljoni euroni.
Samuti saab määrata rahatrahviks kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi käibest või rahatrahvi, mis vastab kuni kahe- või kolmekordsele rikkumise tagajärjel saadud kasule või ära hoitud kahjule.
Näiteks suureneb panga poolt finantsinspektsioonile teabe esitamata jätmise eest määratava rahatrahvi ülemmäär 32 000 eurolt viiele miljonile.
Lisaks muudetakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust. Valitsuskabineti 23. augusti nõupidamisel võeti vastu otsus töötada välja vara legaalse päritolu tõendamist ja vara riigi omandisse kandmist puudutavad muudatused finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamise tugevdamiseks.
Eelnõus sätestatakse, et kui rahapesu kahtluse korral ei ole vara omanik või valdaja tõendanud vara legaalset päritolu, võib rahapesu andmebüroo taotleda halduskohtult loa vara käsutamiseks üheks aastaks. Sel ajal on vara omanikul või valdajal kohustus tõendada vara legaalset päritolu. Kui seda ei õnnestu kindlaks teha, võib rahapesu andmebüroo taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks. Kehtiva õiguse kohaselt võib käsutamispiirangu seada kuni üheks aastaks siis, kui vara omanikku või tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole isikul kohustust tõendeid esitada.
Samuti karmistatakse rahapesu andmebüroo poolt antava tegevusloa nõudeid. Eelnõu kohaselt tuleb edaspidi kontrollida ka juhatuse liikme mainet ja sobivust. Samuti peab edaspidi äriühingu registrijärgne asukoht, peakontor või filiaal asuma Eestis. Eelnõu kohaselt tõstetakse finantseerimisasutuse, virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkuja ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkuja tegevusloa riigilõiv 345 eurolt 1300 eurole.
Toimetaja: Aleksander Krjukov