Soome kaitseminister loobus topeltkodakondsete teenistuskeelu nõudest ({{commentsTotal}})

{{1543501080000 | amCalendar}}
Foto: Tiia Turunen ja Aivo Vahemets

Soome valitsus pakub parlamenti saadetud seaduseelnõus välja, et sõjaväe ametikohadele määramisel tuleks topeltkodakondsusega isikutele teha julgeolekukontroll, kuid otsest keeldu ei tohiks kehtestada.

Topeltkodakondsusega isikute määramist Soome kaitsejõudude ja piirivalve ametikohtadele ei kavatseta neljapäeval parlamendile esitatud seaduseelnõus ära keelata, kuid kavas on julgeolekukontroll, mille puhul on teise riigi kodakondsuse omamine üheks kriteeriumiks, ütles eelnõu koostamisel osalenud ametnik STT-le.

"See tähendab, et julgeolekukontrolliseaduses mainitakse ohtlikke sidemeid välisriigiga. Teise riigi kodakondsuski on vaid üks side välisriigiga," ütles kaitseministeeriumi valitsussekretär Jenni Herrala

Ta lisas, et silmas peetakse välismaist seost, mis võib ohustada riigi julgeolekut, üldist turvalisust, riigikaitset või Soome rahvusvahelisi suhteid.

Julgeolekukontrolli nõue kehtib kaitsejõudude sõjalistele ametikohtadele, piirivalve ametitesse ja piirivalve väljaõppesse kandideerijate puhul.

Kaitse- ja siseministeerium koostasid eelnõu kumbki oma seisukohast lähtudes ning neil on olnud selle sisu suhtes lahkhelisid.

Kaitseminister Jussi Niinistö on püüdnud läbi suruda täielikku keeldu mõne erandivõimalusega, kuid tundub nüüd olevat siseministrile järele andnud.

Siseminister Kai Mykkänen oli algusest peale seisukohal, et piirivalve ametikohtadele ning piirivalvekooli puhul ei ole lauskeeldu vaja, vaid piisab julgeolekukontrolli põhjal antavast hinnangust. Kompromissina osustati, et julgeolekukontrolli nõue hakkab kehtima ka sõjaväe ametikohtade puhul.

Mykkänen rõhutas, et takistada tuleks sellist seotust välisriigiga, mis võib ohustada nii Soomet kui seotud isikut ennast.

Nii välisriigiga seotuse kui topeltkodakondsuse puhul tuleks tema sõnul arvesse võtta konkreetse riigi tegevus ning seotuse iseloom ja pikkus. Näiteks Soome ja mõne teise Skandinaavia riigi topeltkodakondsus ei tohiks sõjalisse ametisse määramisel takistuseks olla.

Seadus peaks jõustuma järgmise aasta algul.

Minister: topeltkodakondsete üle otsustamisel vaadatakse Vene seadusi

Topeltkodakondsusega isikute sõjaväe ametikohtadele määramisel tuleb kindlasti hoolega uurida Vene seadusi, kuid riikide nimekirja ei koostata, ütles Soome siseminister Kai Mykkänen.

Demokraatlikud lääneriigid ei kätke endas ohtu, kui piirivalveametisse või mõnele kaitsejõudude ametikohale määratakse topeltkodakondsusega isik, ütles minister.

Mykkänen ütles, et valitsuse koostatud seaduseelnõus ei nimetata ühtki riiki nimepidi ega hakata koostama riikide nimekirju. Siiski on selge, et Vene seadused on sellised, mida tuleb põhjalikult uurida, kui taotlejate hulka satub mõni Venemaa topelkodakondsusega isik.

Küsitlus: soomlaste riigikaitsetahe on 30 aasta madalaim

Soomlaste riigikaitsetahe on langenud viimase 30 aasta madalaimale tasemele, vahendas Yle neljapäeval avaldatud küsitlustulemusi.

Kaitsetahet mõõdetakse küsimusega, kas soomlased peaksid Soome ründamise korral igal juhul relvaga riiki kaitsma asuda, isegi kui tulemus tunduks kahtlane.

Kaks kolmandikku vastajaist ehk 66 protsenti vastas jaatavalt, kuid eelmise aastaga võrreldes on kaitsetahtega vastajate osakaal langenud 6 protsendipunkti võrra.

Viimati oli see alla 70 protsendi 1989. aastal.

Enim on langenud alla 25-aastaste kaitsetahe.

Isiklik valmisolek rünnaku korral riigi kaitseks endast parim anda on aga endiselt kõrge, ehkki eelmise aastaga võrreldes pisut langenud. Tänavu vastas jaatavalt 84 protsenti, mullu 87.

Küsitluse tellis parlamendi alaline komisjon riigikaitseteabe planeerimiskomisjon (MTS). Ettevõte Taloustutkimus teostas uuringu 21. septembrist 7. oktoobrini ja selle raames küsitleti 1034 inimest. Küsitluse statistiline viga on 3,2 protsenti.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: