Kaja Kallas: Keskerakond, Eesti julgeolekus ei ole ruumi teie võbelusteks
Julgeolek on meie riigi püsimajäämisele eluliselt oluline. See ei ole teema, kus on ruumi mingiteks võbelusteks, kommenteerib Reformierakonna esimees Kaja Kallas riigikogus toimunud hääletust Ukrainat toetava resolutsiooni üle.
Olin Euroopa Parlamendis neli aastat EP Ukraina delegatsiooni asepresident ja käisin seal pärast Krimmi annekteerimist ja Ida-Ukraina sõja algust korduvalt kohal. Seetõttu olen näinud ka lähedalt, kui erinev on olnud Euroopa eri riikide ja erakondade suhtumine Venemaa tegevusse ja Ukraina kriisi.
Paremäärmuslased näiteks arvasid, et peaks tegema Putiniga leppeid: Venemaa võtaks osa Süüria pagulastest endale ja Euroopa loovutaks n-ö vastutasuks osa Ida-Euroopast Venemaa mõjusfääri. Neid ei takistanud sellist juttu ajamast ka idaeurooplaste meeldetuletused, et 1939. aastal Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmitud sarnane pakt tõi meie osale Euroopast kaasa suuri kannatusi.
Nende riikide esindajad, millel on Venemaal laialdased ärihuvid, olid pigem sanktsioonide vastu või nende tühistamise poolt. Lisaks valitses nn vana Euroopa esindajate seas libauudistest tulenev segadus – levis jutt, et Venemaaga liitumine oli Krimmi elanike vaba tahe, et seal tegutsevad rohelised mehikesed pole Vene väed jne.
Ukraina suhtes on kogu aeg vähemaks jäänud ka tähelepanu. Uued kriisid tulid peale ja Krimmi annekteerimine ei olnud enam nii aktuaalne. Siis hakkasid kõlama seisukohad, et unustage Krimm, oluline on, et Venemaa edasi ei tungi.
Mõtlesin selliseid jutte kuulates ja neid arenguid vaadates sageli, et mis juhtuks, kui Vene väed tungiks või imbuks üle Eesti piiri. Venemaa hakkaks tõenäoliselt algatuseks levitama häma, et pole üldse selge, kus see piir siin läheb ja me polegi piiri ületanud. Euroopa küsiks, et kuidas teie omavahelised kokkulepped on. Aga meil pole Venemaaga kehtivat piirilepingut. Ah soo?! Siis ei saa te ju üheselt väita, et piir on ületatud...
Teiseks, enamus Ida-Virumaa elanikest on vene emakeelega. Ei imestaks, kui kuuleksime jutte, et need elanikud ise tahtsid, et Venemaa väed tuleksid neid päästma. Taoliste vaidluste ja segaduse külvamise käigus süveneks nii mõnegi meist kaugemal asuva eurooplase hinges kahtlus, et ei tea, mis ikkagi on tõde ja kellel on õigus.
Aeg muudkui läheks. Uued kriisid tuleks peale. Ja ühel hetkel öeldaks, et unustage see Ida-Virumaa, vaatame, et uusi jamasid ei tule.
Kõik see meenus mulle, kui esmaspäeval hääletas riigikogu Ukraina resolutsiooni teemal ja 28 protsenti peaministripartei Keskerakonna fraktsiooni liikmetest ei andnud sellele avaldusele allkirja ega väljendanud oma toetust ka hääletusel. Fraktsiooni nimel esinenud väliskomisjoni liige Enn Eesmaa ütles, et "kutsume üles austama Aasovi mere ühiskasutuse lepet ja loodame, et täiendavad kokkulepped ja tasakaalukas diplomaatia välistavad edaspidi sellised üliohtlikud konfliktid."
Ühiskasutuse lepingu teemadel tasub vaadata esmaspäevast saadet "Välisilm", et aru saada, millest on jutt. Samalaadne teema võib meil tekkida, kui Venemaa ütleb näiteks, et Nordstreami gaasitorust ei tohi laevad üle sõita. Kas me siis ütleme ka, et peame saavutama kokkuleppe ja enne ei tohi keegi sõita? Aga kui Venemaal pole mingit soovi seda kokkulepet saavutada, siis jääb ju peale Venemaa soov.
Teine viide Eesmaa kõnest: "Detsembrikuus toimuval Euroopa Ülemkogul ei saa sanktsioonide lõpetamine kõne alla tulla. Samas tõdeti me fraktsioonis nii Euroopa Liidu välispoliitika juht Federica Mogherinile kui ka Euroopa mitmele riigijuhile viidates, et edasistes sanktsioonides pole rahvusvaheliselt kokku lepitud, mistõttu tekitas küsimusi ka riigikogu avalduses väljatoodud üleskutse sanktsioonide laiendamiseks."
Seega, Keskerakonna fraktsioon arvab, et Venemaa võib rahvusvahelist õigust rikkudes ja Teise maailma sõja järgses ajas täiesti pretsedenditult muuta Aasovi mere oma sisemereks, takistada Ukrainal omaenda sadamate kasutamist ja see ei vääri isegi uusi sanktsioone?
Julgeolek on meie riigi püsimajäämisele eluliselt oluline. See ei ole teema, kus on ruumi mingiteks võbelusteks. Püüaks mõelda ennast positsiooni, kus meie oleme need, kes abi vajavad. Me ju ei tahaks kuulda, et meile oluliste sõprade hulgast ei tulnud seda toetust, millega me olime arvestanud.
Meie fraktsiooni inimesed andsid kõik küll avaldusele toetusallkirja, ent kolm liiget erineval põhjusel lõpphääletusel ei osalenud. See on kahetsusväärne, kuid mitte tahtlik. Oma selget toetust avaldusele on kõik siiski väljendanud. Ometi tegi Delfi loo meie ühest puudujast, mitte aga sellest, et üle veerandi peaministri fraktsiooni liikmetest tahtlikult Ukrainat ei toeta. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Rain Kooli