"Pealtnägija": politsei kasutas Ülenurme eksabivallavanema uurimisel ebaausaid võtteid ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Politsei kasutas Ülenurme endise abivallavanema Haljand Kaasiku korruptsioonikahtlust uurides ebaausaid võtteid, ka prokuratuur ise tunnistab puudusi uurimises. Haljand Kaasik mõisteti lõpuks õigeks süüdistuse tõendamatuse tõttu.

Haljand Kaasik veetis viimased kaks aastat korruptsioonikahtlusega uurimise all, kohtupingis ja suure tähelepanu keskmes. Tänavu 27. septembril mõisteti ta õigeks. Vaid kaks päeva hiljem 55-aastane mees suri, lähedaste sõnul uurimise põhjustatud stressi ja sellele järgnenud pingelanguse tõttu, vahendas "Pealtnägija".

Loo keskmes on kolm Tartu külje all Tõrvandis asuvat krunti. Kaks neist – Tara ja Taraääre – kuulusid Haljand Kaasiku perefirmale ning kolmas krunt – Aiaääre – kohalikule vanapaarile. 2015-2016 müüs Kaasik enda krundid ja vahendas ka vanapaari maatüki müüki kinnisvaraarendajatest vendade Ardo ja Jaanus Martini firmale, kes soovisid seni tühjale heinamaale rajada elamurajooni.

Tehingute juures on mitu silmatorkavat nüanssi. Esiteks hind. Süüdistuse arvutuste kohaselt ostis Kaasik enda kaks krunti pool aastat varem 17 000 euroga, aga edasi müüs juba 870 000 euroga. Haljand Kaasiku tütre Katri-Helena Kaasiku sõnul olid kinnistud tegelikult juba varem, krooni ajal ostetud ning hind lihtsalt on ajapikku muutunud. "Summad on sellised suured jah, aga tegelikult on see puhas äri," kinnitas ta.

Üle 40-kordne hinnavahe pole iseenesest rikkumine, kuid huvi äratas hoopis notaris kinnitatud tehingu teine pool. Arendaja soovis kruntidele rajada vähemalt 36 paarismaja ja 48 ridaelamuboksi ning seadis tingimuseks, et Kaasik ajab enda kuludega vallalt välja vastava detailplaneeringu. Kui see ei toimu piisavalt kiiresti, võib ta halvemal juhul rahast üldse ilma jääda.

"Kui seda piisavalt kiiresti tehtud ei saa, siis oli müüja kohustatud kogu raha, mis talle selleks hetkeks oli laekunud, tagasi maksma," selgitas Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kairi Kaldoja, kelle sõnul on selline punkt kinnisvaratehingute lepingus üsna tavapäratu.

Ebaõnnestunult sõnastatud menetluse algatamise teade ja salapärane Ants Mägi

Politsei ja prokuratuur ei ütle, kust täpselt esimene vihje tuli, aga 2. mail 2016 algatati kriminaalasi. Perekonna sõnul oli aga juba selle sõnastus pahatahtlik.

"Algatamises oli kirjas, et Haljand Kaasik on toime pannud toimingupiirangu rikkumise. Ei varem ega hiljem ei ole toodud ühtegi tõendit, ühtki kahtlustust, et mida ta siis sel hetkel oleks toime pannud," rääkis Katri-Helena Kaasik.

Kaldoja tunnistab, et kriminaalmenetluse alustamise teade oli ebaõnnestunult sõnastatud. "Sest sõnastust, et keegi on toime pannud kuriteo, saame me kasutada õigusriigis ainult pärast seda, kui meil on jõustunud kohtuotsus. Küll aga tähendas see, et on piisavalt alust alustada kriminaalmenetlust," selgitas ta.

Toimikust on näha, et mais 2016 hakkas politsei Kaasikut ja arendajat pealt kuulama. Kuu aega ei fikseeritud midagi kriminaalset. 17. juunil laekus aga valda ootamatu e-kiri kelleltki Ants Mägilt, kes juhtis tähelepanu, et kõnealune detailplaneering on tema arust vastuolus üldplaneeringuga, mis näeb piirkonnas ette 7,5 protsenti üldkasutatavat maad.

Ülenurme endine vallavanem, praegune Kambja vallavanem Aivar Aleksejev ütleb, et probleemid, millele salapärane Ants Mägi tähelepanu juhtis, ei ole kõnealuse detailplaneeringu ala piirkonnas tegelikult probleemid.

"Vahetult selle planeeringu ala kõrval asub suur valla munitsipaalmaa, mis on puhtalt sihtotstarbega sotsiaalmaa," ütles ta, mis tähendab tema sõnul, et vald ei teinud detailplaneeringu käigus Haljand Kaasikule või arendajale mingisugust kingitust.

Vald vastaski Ants Mägile, et planeeringutes vastuolu ei ole, lisaks kutsuti ta valda kohtumisele probleemi arutama. Kui Mägi teatas, et viibib välismaal, hakkasid asjaosalised kahtlustama, et küsija on informeeritud isik, kuid kes täpselt, seda nad ei taibanud. Selle peale toimus rida vestlusi nelinurgas Haljand Kaasik, arendajatest vennad ning valla ehitusnõunik Tiit Lukas.

Kaldoja kinnitusel näitavad tõendid, et Haljand Kaasik osales aruteludes, mida ja kuidas Ants Mägile vastata. Samas poleks ta tohtinud neis osaleda. "Korruptsioonivastane seadus oleks sellise tegevuse talle keelanud," ütles Kaldoja.

Suhtlusest Kaasiku, vendade Martinite ja Lukase vahel nähtub, kuidas Kaasik tõesti huvitub, et asi venima ei jääks. Aga näiteks 8. juulil 2016 vallas toimunud kohtumisel, mida politsei taas salvestas, soovitas ta vastupidi, panna lepingutesse garantiid, et firma üldkasutatava osa välja arendaks.

"Kui Kaasik seal kaasa rääkiski, siis ta igal juhul ei rääkinud enda kasuks, vaid pigem ikkagi siis just selliselt, et lõpptulemusena see olukord kujuneks vallale igapidi soodsaks," ütles Haljand Kaasiku esindaja Sirje Must.

"Tema tegelikult pigem kaitses seal vestluses valla huve, mitte ei öelnud, et kuule, et ära vasta talle või vasta nii, et vahet pole või et midagi sellist. /.../ Soovitas teha pigem endale kahjulikke tegusid kui kasulikke," ütles ka Katri-Helena Kaasik.

Detailplaneering kehtestati lõpuks augusti alguses. Kaasik andis sellest arendajale teada.

20. septembril toimusid asjaosaliste läbiotsimised.

Uurimises kasutati lubamatut tõendit

Tõenditega tutvudes tekkis Haljand Kaasikul kahtlus, et salapärase Ants Mägi taga oli tegelikult politsei.

"Kui see oli politseiuurija, siis nad pidid omama selleks luba, et olla politseiagent. Ja kuna meil toimikus ei olnud kuskil, et keegi oleks politseiagenti kasutanud, siis on see ebaseaduslik jälitustegevus," kommenteeris Katri-Helena Kaasik.

"Kui need kirjad saatis politseiametnik, saatis menetleja, siis selleks, et neid kasutada lubatavate tõenditena, pidanuks olema politseiagendi kasutamise luba. Seda luba ei olnud," kinnitas ka Kaldoja.

Kaasikud tegid kaebusi nii prokuratuuri kui ka kohtute erinevatesse astmetesse väidetava ebaseadusliku jälitustegevuse kohta. Kõik lükati erinevate ettekäänetega tagasi ja ühelgi hetkel ei tunnistanud politsei ega prokuratuur, et teesklesid Ants Mägi. Nad väitsid isegi, et püüdsid salapärast Mägi otsida, aga ei leidnud.

Kaasikud aga ei jätnud jonni ja lõpuks, novembris 2017 tegi Tartu ringkonnakohus otsuse, öeldes ühelt poolt, et ilmselt oli Ants Mägi politseiagent, aga teiselt poolt, et isegi kui oli, siis ei saanud konkreetne politseinik oma teo keelatusest aru.

Juhtivprokurör Kaldoja tunnistab nüüd, ligi kaks aastat pärast vaidluse algust, et Ants Mägi oli tõepoolest politseinik. "Selle kirja kirjutaski menetleja. Politseiametnik," kinnitas Kaldoja. Samas ei kirjutanud tema sõnul kirja Kaasiku juhtumi uurija.

"See on tuvastatud ka kohtuistungil, teda on kutsutud kohtusse ütlusi andma. Ta on kinnitanud, et tema see ei olnud. Küll ei ole tulnud menetluse käigus välja see, et kes see isikuliselt oli, aga meil on selge täna, jah, et see oli politseiametnik, kes need kirjad kirjutas," rääkis Kaldoja.

"See tähendab seda, et selle kirja saatis menetleja. Menetleja on meil politseiasutus selles kontekstis," lisas Kaldoja, kelle sõnul aga konkreetset nime menetluse käigus tuvastatud ei ole.

Seda, et prokuratuur ja politsei valetasid või varjasid, nad ei tunnista. Ometi, kuigi prokuratuur teadis hiljemalt sügisel 2017, et süüdistusmaterjalis Haljand Kaasiku vastu on lubamatu tõend, ei võetud ka midagi ette. Seda võiks pidada tööõnnetuseks, kuid tunnistajate sõnul kasutati ka teisi räpaseid võtteid.

"Peale ametlikku ülekuulamist näiteks uurija kutsus mind veel eraldi välja vestlusele, mis ei toimunud tema kabinetis, vaid politseimaja all vestlustubades, seda ei protokollitud. Esitas mulle sellise küsimuse - ma ütlen nüüd tagantjärele, et täiesti lambist -, et kas ma olin teadlik, et Haljandil läbiotsimise käigus garaažist avastati 400 liitrit kütust. Et kas ma olen teadlik, kust ta selle on saand. Nagu hiljem selgus, oli see täielik bluff. Midagi sellist ei olnud," meenutas Aleksejev.

Ühel hetkel toodi mängu ka mobiilipositsioneerimine, mis pidi näitama, kas Kaasik viibis oluliste otsuste tegemise ajal vallamajas või mitte.

Tänavu 27. septembril mõistis kohus Kaasiku õigeks. Saatuslikuks ei saanud lubamatu politseiagendi kasutamine, vaid kohtu meelest ei leidnud ei ebaseaduslik mõjutamine ega osalemine üldse tõendamist.

Haljand Kaasik suri kaks päeva pärast kohtuotsust

Perele oli õigeksmõistmine suur kergendus, kuid kohe asendus see leinaga. "Me pidime minema järgmine päev mu õele Saksamaale külla. /.../ Me läksime siis päev enne Riiga, olema öö Riias ja järgmise päeva varahommikul pidi minema lennuk Berliini. Ja siis hotellituppa jõudes mu isa sai insuldi ja suri ära," rääkis Katri-Helena Kaasik. "Tõenäoliselt oli selline tohutu pingelangus, mis siis selle insuldi ka tekitas," arvas ta.

Kaldoja avaldas Kaasiku lähedastele kaastunnet ning tõdes, et inimlikult on arusaadav, et lähedased peavad surma põhjuseks kohtuprotsessist tekkinud stressi.

"Keegi saab alati kriminaalmenetluses kannatada ühel või teisel viisil ja kohtuprotsess kui selline ongi äärmiselt, äärmiselt stressirohke sündmus kõikide osapoolte jaoks. Küll aga prokurörid, menetlejad ei tohi siinjuures karta seda, mis edasi saab. Olles veendunud, et oma tööd tehakse seaduse järgi, tehakse südamega, tehakse selleks, et tegelikult meil kõikidel oleks turvalisem elada siin ühiskonnas, siis ei tohi see kaasus tekitada kelleski hirmu oma veendumuste kohaselt kohtusse minna ühe või teise süüdistusega või siis omakorda politseiametnikes hirmu mingeid menetlustoiminguid läbi viia," kommenteeris Kaldoja.

Lõuna-Eestis on viimastel aastatel mitu korrupsioonisüüdistust, mis pole lõpuks vett pidanud. Uurimise all olnutele meenutab see sovjetiaegset ütlust – leiame inimese, leiame ka sobiva paragrahvi. "Jääb selline mulje, et on pandud lihtsalt kuskilt kaugelt ülesanne peale, et ükskõik mida leida, esitada süüdistus, nii nagu ka Haljandi puhul oli," ütles Aleksejev.

Aleksejevi jaoks on teema emotsionaalne mitte ainult seepärast, et Kaasik oli pikaaegne kolleeg, vaid ka sepärast, et ta ise oli kümme aastat varem ametisiesundi kuritarvituse kahtlusega uurimise all, ent mõisteti õigeks.

"Ühtegi kriminaalmenetlust Eesti Vabariigis ei toimetata kampaania korras. Seda ma saan kindlasti kinnitada. Tõsi, korruptsioon on üks kõige prioriteetsem valdkond, millega politsei ja prokuratuur igapäevaselt tegelevad, et hoida meie ametnikke ausatena ja hoida seda usaldust, mis inimestel peab ametnike vastu olema," ütles Kaldoja.

Kui mitmed juristid on viimastel aastatel kurtnud, et prokuratuuril on liiga palju võimu ja uurimise alla sattumine on omaette repressiooni vorm, siis vastas riigi peaprokurör, et asjad lähevad kohtusse ainult ülekaalukate tõendite ja sügava siseveendumusega. Ka prokuratuur tunnistab, et antud juhtumi eeluurimine pidanuks olema põhjalikum.

Toimingupiirangu rikkumine on suhteliselt vähe kasutatud seadusepügal. Tuntuim juhtum on Neinar Seli, kes hääletas Tallinna Sadama nõukogus 250 000-eurose toetuse poolt olümpiakomiteele, mida ise juhtis. Kuna Ülenurme abivallavanema maatehing oli 870 000 eurot, kahtlustati teda piirangu rikkumises eriti suures ulatuses.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: