Raamatupoe kinkekaardist šampanja ja kaaviarini: klassijuhatajate jõulukingid on väga erinevast hinnaklassist
Kui ametnikele ja arstidele tehtavaid kingitusi on viimasel ajal tugevalt reglementeeritud, siis näiteks õpetajatele tehtavatele kingitustele hinnapiire pandud ei ole. Haridusministeerium on siiski ette valmistamas juhendmaterjali, mis muuhulgas kingitusi käsitleb.
120-eurone Piletilevi kinkekaart; 50-eurone Apollo kinkekaart ja kommikarp; 160-eurone kingitus (ideed veel pole); šampanja ja kaaviar ning 50-eurone Stockmanni kinkekaart; 30-eurone Rahva Raamatu kinkekaart; osalemine klassi ühises 15-euroses loosipakis; lastega koos loomade varjupaigas lemmikloomi toitmas, kingitusi tegemata.
Need on vaid mõned näited, kui erinevad võivad olla klassijuhatajale tehtavad (ja viimastes näidetes lausa mittetehtavad) klassikingitused jõuludeks erinevates koolides või ka sama kooli sees erinevates klassides. Lisaks klassi ühiskingitusele leidub aeg-ajalt ka vanemaid, kes lisaks veel isiklikult otsustavad õpetajale hinnalise kingituse teha. Kas õpetaja suudab säilitada nende perede laste suhtes ka neutraalse hoiaku, sõltub juba iga pedagoogi südametunnistusest.
Kui ametnikud said hiljuti ohtrate näidetega pikitud juhendi, millistel juhtudel ja kui hinnalist kingitust sobib vastu võtta ning arstidele kingituste tegemine on pandud põlu alla, siis haridustöötajate kingitusi ei reglementeeri keegi. See tähendab, et iga klass otsustab ise, millises vääringus nad oma klassijuhatajat pühadel meeles peavad.
Kui iga lapse kohta kogutakse näiteks kolm kuni viis eurot, teebki see kingituse hinnaks üle saja euro, mõnel juhul küündivad jõulukingituste hinnad ka mitmesaja euroni. Kust läheb piir tänumeele ja ülekuldamise vahel?
Klassis pole alati kõik lapsevanemad nii hinnaliste kingituste poolt, leides, et hinnalipikust olulisem peaks olema märkamine ja jõulude vaimuga enam kooskõlas olev sümboolne tänutunne, mis õpetaks ka lastele seda, et kallim kingitus pole tingimata parem, ent alati nad häält kohati ületrumpamiseks kippuva kingipalaviku juures teha ei julge, vaid lähevad üldise vooluga kaasa. Ka võib õpetaja tunda end väga hinnalist kingitust vastu võttes ebamugavalt.
Kas ka see valdkond vajaks regulatsiooni kooli, omavalitsuse või ministeeriumi tasandil?
Tallinna 21. kooli direktor Meelis Kond ütleb, et nende koolis selline regulatsioon puudub, kuid ta ei pea seda ka vajalikuks, leides, et juhinduda võiks tervest mõistusest. Ta ei ole samas ka kuulnud, et nende koolis tehtavad kingitused üle mõistuse hinnalised oleksid. "Võib-olla kusagil väiksemates koolides tehakse mingeid väga erilisi kingitusi klassijuhatajatele," pakub ta.
Siiski on 21. kooli sisekorraeeskirjas punkt, mis ütleb, et õpetaja peab keelduma vastu võtmast kingitusi, mis ei tekita veendumust, et see on aus ja siiras tänu tehtu eest ega jäta tunnet, et ollakse vaba igasugusest kohustusest kingitegija suhtes.
Tallinna haridusamet jääb oma kommentaaris napiks.
"Oluliste inimeste meelespidamine ja õnnitlemine sünnipäeval või muudel tähtpäevadel on meie arvates igati normaalne, küll aga on taunitav selle muutmine kohustuseks," leiab ameti pressiesindaja Leini Jürisaar, lisades, et korruptsiooniseaduse täitmise eest vastutavad haridusasutuste juhid.
Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave aga leiab, et hinnalised kingitused õpetajatele pole mingi probleem, mistõttu pole põhjust seda ka reguleerima hakata.
"Inimestel on terve mõistus peas. Ma ei näe, mida konkreetselt peaks siis reguleerima? Ma ei näe vajadust," ütleb Raave. "Kõik on suhteline. 200 tuleb juba kokku siis, kui iga lapsevanem paneb kümme eurot. Klassis on 24 õpilast, kui igaüks paneb kümme eurot, siis ongi 240 eurot koos - ma ei ütleks, et see nii väga kosmiline on."
Ta leiab, et on tänuväärne, kui lapsevanemad klassijuhataja tööd väärtustavad.
"Küsimus ei ole ju tuhandetest, küsimus on sadadest [eurodest]. Kui õpetaja palk on täna 1250 [eurot] uuest aastast, siis kui see on kümme protsenti palgast, siis ma ei kujuta ette, et see nii väga kosmiline number oleks," arutleb Raave.
Haridusministeerium: juhend on väljatöötamisel
Haridusministeeriumi välishindamisosakonna asejuhataja Hille Voolaid ütleb, et korruptsioonialane ennetustöö on haridusasutustes väga oluline.
"Selleks, et tagada koolides sõbralik ja usaldusväärne õhkkond ning vältida kahemõttelisi olukordi, peab koolipere olema teadlik sellest, mida korruptsiooniks peetakse, kuidas korruptsioonijuhtumeid ennetada, korruptsiooni ära tunda, teada, milline on vastutus korruptiivse käitumise korral jne. Eelmisel aastal koostöös justiitsministeerium, riigikontrolli ning politsei- ja piirivalveameti esindajatega koostasime allasutustele korruptsiooni ennetamiseks juhise," ütleb Voolaid.
Juhendmaterialis selgitatakse põhialuseid, mille abil saab asutuse juhtimisel korruptsiooniriske ennetada, samuti antakse soovitusi, kuidas käituda, kui tekib huvide konflikt.
Sel sügisel toimusid sel teemal ka infopäevad. Nüüd on aga koostamisel juhendmaterjal just koolitöötajatele.
"Järgmise aasta alguses valmib juhendmaterjal kõigile koolitöötajatele, kus käsitletakse muuhulgas kingituste teemat. Selle materjali toel saavad koolid soovi korral ka oma õppeasutuse sisekorraeeskirja täiendada," pakub Voolaid.
Toimetaja: Merilin Pärli