Inimõiguste asjatundjad kogunevad Tallinnasse aastakonverentsile
Esmaspäeval möödub 70 aastat ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmisest ning sel puhul toimub Tallinnas inimõiguste aastakonverents "Väärtuskonfliktid".
Kaheksandat korda peetaval Inimõiguste aastakonverentsil tuleb juttu väikeriikidest kui võrdsest partnerist, inimõiguste tulevikust, internetist kui tõese informatsiooni väravast ja manipuleerimisvahendist, samuti Venemaa tulevikust vene aktivistide silme läbi, teatas inimõiguste instituut.
Konverentsi sissejuhatuse teevad professor Leonhard Lapin, riigikogu esimees Eiki Nestor ning konverentsi peakorraldaja Mart Nutt.
Konverentsi esimeses paneelis arutletakse väikeriigi kui võrdse partneri üle, paneeli juhib Evelyn Kaldoja Postimehest. Soomest on kõnelema kutsutud suursaadik ning välispoliitika ja relvastuskontrolli ekspert Pasi Patokallio, kes juhtis aastatel 2009–2012 Soome ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikmelisuse kampaaniat.
Leedu kogemusi jagab suursaadik, Leedu välisministeeriumi julgeolekupoliitika osakonna direktor ja endine Leedu suursaadik ÜRO juures Raimonda Murmokaite.
Vestlusringis osalevad ka Taani diplomaat Jens Ole Bach Hansen, kes töötab ÜRO juures Taani alalises esinduses, ning Paul Teesalu, Eesti välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler, endine Eesti suursaadik Egiptuses, kes on esindanud Eestit Araabia Liiga juures ja oli 2013–2015 Eesti esimene suursaadik Aafrika Liidu juures.
Advokaat ja õigusteadlane Hannes Vallikivi juhib vestlusringi teemal "Kas inimõigustel on tulevikku?"
Selles paneelis osalev inimõiguste ja pagulasküsimuste ekspert John Dalhuisen leiab, et inimõiguste kaitsjatel on raskusi õigete strateegiliste ja moraalsete otsuste tegemisel peamiselt üleliigse idealismi tõttu, mis teeb keeruliseks kompromisside ja konsensuse leidmise. Kompromisside tegemata jätmine on aga ohtlik nii inimlikust kui ka poliitilisest seisukohast.
Paneelis jagavad oma mõtteid ka rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste ekspert, professor Alison Brysk, politoloog, populistlike ja paremäärmuslike liikumiste ekspert Jean-Yves Camus. politoloog, rahvusvahelise õiguse ekspert Nina Reiners ning võrdõigusvolinik Liisa Pakosta.
Konverentsil on kõne all ka algoritmide ja inimõiguste suhe. Kuidas säilitada ja kaitsta inimõigusi üha enam pealetungivate digitehnoloogiate eest, mis hakkavad inimeselt üle võtma kontrolli ja otsustusi? Kas uued tehnoloogiad üldse arvestavad inimõigustega? Luukas Ilvese juhitavas aruteluringis on need küsimused vaatluse all laiemalt.
Tehnoloogia- ja inimõiguste ekspert professor Ben Wagner annab ülevaate inimõigustega seotud probleemidest, mida põhjustab algoritmide kasvav roll otsustusprotsessis. Euroopa Liidu andmekaitse inspektor Giovanni Buttarelli toob sisse küsimuse, kas arvutid on objektiivsed ja kas algoritmil võib olla eelarvamusi.
Cambridge'i ülikooli psühhomeetriakeskuse äriarenduse juht Vesselin Popov aga juhib tähelepanu sellele, et digitaalne jalajälg paljastab psühholoogilise profiili, mille tulemusena jääme me võitluses privaatsuse eest kaotajaks, kui me ei kontrolli pärast andmete jagamist nende edasist kasutamist. Õigusteadlane, IT-õiguse teadur Helen Eenmaa-Dimitrieva keskendub inimõigustega seotud riskidele ärikeskkonnas.
Konverentsipäeva lõpus arutletakse Venemaa tuleviku üle: kas riik, mis oma tohutute võimalustega on sumbunud nostalgiasse ja usku oma erilisse missiooni, on sattunud nõiaringi? Raivo Vare, kes juhib Venemaa-teemalist paneeli, leiab, et riigil on suurepärased võimalused, kuid sealsete jõudude konservatism ehitab üles välismaailmale arusaamatut maailmakorraldust.
Sellest vestlusringist võtab osa ka Aleksei Gaskarov, kes on Venemaa sotsiaalsete ja poliitiliste liikumistega seotud olnud 16 aastat ja seoses Bolotnaja kohtuasjaga veetnud vanglas peaaegu neli aastat. Olga Shorina tutvustab uuringut, mis näitab Venemaa tulevikku läbi noorte venelaste silmade.
Paneelis osalev advokaat Sergei Badamshin, Venemaa üks tuntumaid inimõiguste eest seisjaid, on osalenud kaitsjana mitmes suure kõlapinnaga vastuolulises kohtuprotsessis. Tema arutleb Venemaa tuleviku teemadel. Diplomaat ja suursaadik Harri Tiido aga vaatleb Vene maailma laiemalt ehk kuidas on Venemaalt lahkunud kodanikud püüdnud integreeruda uude keskkonda ja milliste raskustega nad põrkuvad.
Inimõiguste aastakonverents on unikaalne üritus, mis toob ühe katuse alla kokku mitmesuguste valdkondade, tausta ja vaadetega eksperdid, kelle eesmärk on tagada inimõiguste väärtuste kestmine. Igal aastal osaleb konverentsil ligi 400 inimest: aktivistid, diplomaadid, poliitikud, analüütikud, üliõpilased ja eksperdid, kes on pärit Eestist ja mujalt maailmast.
Varasematel aastatel on konverentsil osalejate seas olnud Mihhail Hodorkovski, Madeleine Albright, Toomas Hendrik Ilves, Nina Hruštšova, Ülle Madise ja paljud teised.
Toimetaja: Karin Koppel