Aasta poliitreitingutes: suurim tõusja EKRE, rõõmustada võib ka Keskerakond
Võttes erakondade toetusnumbrites aluseks mitte igakuised võnked, vaid kogu lõppeva aasta, on suurim tõusja Eesti poliitikas EKRE. Oma aastast toetuskõverat hinnates võib rõõmustada ka Keskerakond, kes kasvatas just aasta teisel poolel jõuliselt toetust. Suurim küsimärk vaatab vastu Reformierakonna toetuskõverast, mis Kaja Kallase erakonna esimeheks valimisega kerkis aprillis 33 protsendile, kuid kukkus aasta viimasel kuul 21 protsendile.
EKRE
ERR-i tellitud Turu-uuringute küsitlustes on aasta suurim tõusja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE). Kui EKRE alustas aastat 12 protsendi suuruse toetusega, kerkis erakonna toetus aasta viimases küsitluses 18 protsendile. Kuid mis olulisem, EKRE aasta keskmine toetus oli tänavu 16 protsenti, mis on oluliselt kõrgem näitaja kui 2017. ja 2016. aastal, mil aasta keskmine oli vastavalt 11 ja 12 protsenti.
EKRE jaoks on kindlasti rõõmustav asjaolu, et erakonna toetus on läinud ka 2018. aastal tõusvas joones. Kui esimese poolaasta keskmine toetus oli neil 14 protsenti, siis teisel poolaastal juba 17 protsenti.
Keskerakond
Viimasel kolmel aastal on olnud kõige stabiilsem Keskerakonna toetus. Keskerakond alustas käesolevat aastat 27 protsendi suuruse toetusega ja lõpetas 31 protsendiga. Aasta keskmine toetus oli Keskerakonnal 28 protsenti, mis on ühe protsendipunkti võrra madalam kui 2017. aastal (29), aga ühe protsendipunkti võrra kõrgem kui 2016. aastal (27).
Keskerakonna seisukohalt on kindlasti positiivne ka see, et kui esimese poolaasta toetus oli neil 26 protsenti, siis aasta viimasel kuuel kuul juba 30 protsenti. Tõus on tulnud eestlastest vastajate suurema toetuse arvelt, sest "vene häälte" osas püsib Keskerakond stabiilselt ja endiselt arvestatava konkurendita.
Reformierakond
Reformierakond alustas Keskerakonnaga 2018. aastat sisuliselt samalt toetuse tasemelt, kui neid toetas jaanuaris 26 protsenti. Aasta keskmine toetusnumber 27 protsenti ei jää suurt maha Keskerakonna aasta keskmisele (28) ning on oluliselt kõrgem kui kahel varasemal aastal - 2017 oli aasta keskmine 24 ja 2016. aastal 22 protsenti. Aga statistika võib olla petlik.
Reformierakonna probleem on selles, et pärast Kaja Kallase erakonna esimeheks valimist aprillis 2018 kihutas nende toetus viimaste aastate rekordtasemele 33 protsendile, kuid hakkas teisel poolaastal ja eriti aasta lõpus kukkuma. Oma roll selles oli ka Eesti 200 tulekul poliitikamaastikule. Detsembris oli aprillikuu 33 protsendist alles jäänud vaid 21 protsenti, millega jäädi Keskerakonnast selgelt maha ja oldi EKRE-ga samal tasemel.
Sotsiaaldemokraadid
Sotsiaaldemokraatlik erakond on olnud mitte küll järsus, vaid stabiilses languses. Nad alustasid aastat 11 protsendi suuruse toetusega ja lõpetasid kaheksa protsendi peal. Aasta keskmine toetus oli neil 10 protsenti, võrreldes 2017. aasta 11 ja 2016. aasta 13 protsendiga.
Kui vaadata sotside lõppeva aasta toetuskõverat, siis on see olnud kui merelained. Aastat alustati laineharjal, kuid aprillis langeti vaid kuuele protsendile. See oli kuu, kui Reformierakonna esimeheks valiti Kaja Kallas ja ilmselt liikus osa sotside toetajaid siis Reformierakonna taha. Edasi ronis sotside toetus tasapisi üles, tõustes septembris viimaste aastate kõrgeimale ehk 14 protsendi peale. Kuid Eesti 200 tulek röövis sotsidelt valijaid ja aasta kaks viimast kuud oli toetus seitsme-kaheksa protsendi peal.
Isamaa
Parlamendiparteidest on 2018. aastal olnud kõige stabiilsem Isamaa (IRL) toetus, kuid vaevalt on see stabiilsus, milles Isamaa ise elada tahab. Erakond alustas aastat valimiskünnise piiril oleva viie protsendi suuruse toetusega ja lõpetas sama suurega. Aasta keskmine oli samuti viis protsenti, nagu ka esimese ja teise poolaasta keskmised. Korra käis Isamaa toetus kuuel protsendil (veebruaris) ja korra valimiskünnise alla jääval kolmel protsendil (septembris).
Isamaa lootus on, et erakondade toetusküsitlus mõõdab erakonna brändi nime ning erakonnal on piisavalt tugevaid nimesid, kes tegelikus valimissituatsioonis kergitavad erakonna toetust kõrgemale. Nii tegelikult läks ka viimaste kohalike omavalitsuste valimistega Tallinnas.
Vabaerakond
Vabaerakond alustas aastat nelja protsendi suuruse toetusega. Pikalt sisevastuoludes heidelnud ja nii ka toetust kaotanud erakond valis septembri lõpus endale uue esimehe ja taastas töörahu. Reitingu tõusu see siiski kaasa ei toonud ning aasta kahel viimasel kuul oli Vabaerakonna toetus vaid üks protsent.
Vabaerakonna aasta keskmine toetus oli kolm protsenti, mis jääb oluliselt alla 2016. aasta kümnele ja 2017. aasta kuuele protsendile. Lähenevaid valimisi silmas pidades ei lisa optimismi ka asjaolu, et kui esimesel poolaastal oli Vabaerakonna toetus valimiskünnise lähedal olev neli protsenti, siis teisel poolaastal vaid 1,6 protsenti.
Rohelised ja uued tulijad
Parlamendiväliste Roheliste toetus on olnud terve aasta valimiskünnise alla jääva kahe ja nelja protsendi vahel. Aasta keskmine kolm protsenti on olnud neil sama tase, miks ka 2017 ja 2016. aastal. Roheliste tõusule ei aita kindlasti kaasa Elurikkuse erakonna ja Eesti 200 poliitikaareenile tulek, vaid pigem põlistab see Roheliste valimiskünnise alla jäämist.
Kuivõrd Eesti 200 oli küsitluses vaid kahel kuul ning Elurikkuse erakond ja erakond Rahva Tahe vaid ühel kuul, ei ole nende pikemaid toetustrende võimalik lahata.
Toimetaja: Urmet Kook