Päästeamet koondab jääolude info kaardirakendusse ({{commentsTotal}})

Illustreeriv foto.
Illustreeriv foto. Autor/allikas: ERR

Päästeamet alustas sel nädalal regulaarse jää paksuse mõõtmisega
populaarsematel siseveekogudel.

Ajas täienevaid andmeid näeb kaardirakenduselt<http://goo.gl/c9Y9N6>, teatas ameti pressiesindaja.

Jääkaart loodi selleks, et oleks võimalik paremini edastada inimestele infot jääolude kohta meie siseveekogudel.

"Eestis on ligikaudu 1200 järve ja veehoidlat, lisaks ka jõed ning lugematu arv tiike. Igale poole me ei jõua, aga kindlasti käime jääd mõõtmas neil veekogudel, kus inimesi käib rohkem ning kus on ka õnnetusi juhtunud," ütles Lääne päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Viktor Saaremets.

Päästekomandod mõõdavad jää paksust vastavalt ilmastikuoludele, jää
olemasolule ja seni, kuni jääolud on muutunud stabiilseks. Välja valitud siseveekogudel mõõdetakse jääd igapäevaselt hiljemalt kell 12 ning andmed sisestatakse kohe kaardirakendusse. Jääkattele tasub minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit.

"Kuna käes on pikad pühad ja koolivaheaeg, siis käivad inimesed rohkem ka looduses ning ka veekogudele tekkinud jääl uisutamas, suusatamas või kalastamas. Jääle minnes peab aga kindlasti veenduma, et see on piisavalt paks ja turvaline. Jääkaart aitab sellele kaasa," ütles Saaremets ning rõhutas, et kaardilt saadav info on informatiivne ning igaüks vastutab oma turvalise käitumise eest ise.

Jääle minnes peavad kaasas olema ohutusvahendid, ka siis kui jää paksus
on lubatud 10 sentimeetrit, sest ühe veekogu piires võivad jääolud tugevalt
varieeruda. Mida kiirevoolulisem veekogu, seda ebaühtlasem on jää.

Läbi jää vajudes peab inimene arvestama, et jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt 10 minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem. Kõige parem oleks, kui lapsed käiksid uisutamas ainult ametlikel ja turvalistel liuväljadel ning veekogude jääle omapäi ei läheks.

Päästeamet kutsub kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogude ääres viibimisel. Esimene jää võib pärast pikka ja palavat suve eelkõige lastes elevust ja uudishimu tekitada, seega palub amet lapsevanematel rääkida kodus üle hapra jääga seonduvad riskid ning hoida oma lastel silm peal.

Abi saamiseks tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabi numbril 112.

Kuidas jääl hätta sattudes käituda

Kui jääl viibides ilmnevad ohumärgid – jää pragisemine või vajumine, tuleb viivitamatult keharaskus laiali jagada ning lahkuda. Selleks heida kohe käpukile ja mine kiiresti tuldud teed pidi tagasi.

Kui aga jää pragisedes ette ei hoiata ja juhtud läbi vajuma, tuleb peatada sügavamale vette vajumine. Kukkumise ajal aja käed laiali ja kalluta ennast tahapoole. Nii takistad enda üleni vee alla vajumist.

Mida rutem jääaugust välja saad, seda parem, sest külmas vees muutub inimene kiiresti teovõimetuks. Jääaugust välja saamisel on suureks abiks jäänaasklid. Jääle vinna ennast sinna poole, kust tulid.

Jääle pääsenuna rulli ennast või rooma jääaugust eemale. Kaugemal võid püsti tõusta, et lahkuda jäält tuldud teed pidi kindlale maale ja võimalikult soojadesse oludesse.

Toimetaja: Marek Kuul



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: