"Rahva teenrid": lõppev aasta tõi suured muutused poliitmaastikul ({{commentsTotal}})

Kaja Kallas
Kaja Kallas Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald ning Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar ütlesid Vikerraadio saates "Rahva teenrid", et lõppev aasta jääb meelde poliitmaastikul toimunud suurte muutuste tõttu, mille üks esile kerkimise põhjus oli Kaja Kallase saamine Reformierakonna esimeheks.

"Ma arvan, et Eesti poliitiline maastik ja parteimaastik on selle aasta tulemusel oluliselt muutunud. Mina ütleks, et siin on toimunud mitmed tektoonilised muutused. Ma julgen öelda, et nende muutuste esile kutsuja oli muutus Reformierakonnas, Kaja Kallase saamine Reformierakonna esimeheks. Kaja Kallase positsioon Keskerakonna suhtes. Pigem tagasihoidlik või olematu kriitika valitsuse aadressil. Üsna hillitsetud tegevus. Paljud on öelnud, et ka jõetu tegevus. Täna kajastub see ka Reformierakonna reitingus. Ja see, et Reformierakond ei ole kandnud välja opositsiooniliidri rolli, on endaga kaasa toonud selle, et opositsiooni liidri rolli on mitmeski valdkonnas endale haaranud EKRE," ütles Hussar saates.

Samas on Hussari sõnul valitsuse juhtpartei Keskerakond muutunud peaagu kõigi jaoks parketikõlbulikuks. "See on kõige suurem muutus, mis käesoleval aastal on poliitmaastikul aset leidnud," lausus ta.

Urmo Soonvald märkis, et on Hussariga nõus. Kaja Kallase Reformierakonna juhiks saamisele viidates ütles Soonvald, et see on samm Reformierakonna allakäigu jadas. "Minu meelest Reformierakonna allakäik algas siis, kui Taavi Rõivas ei suutnud otsustada peaministrina, kes on nende presidendikandidaat," ütles Soonvald.

Soonvald meenutas, et juba siis kirjutati meedias, et see lõpeb pauguga. "Tegelikult on neid pauke mitu tükki käinud ja ma arvan, et Kaja Kallas on selle suurte betoonkivide veeremise järjekordne etapp. Mul on tunne, et järgmise aasta esimeses pooles ei pruugi see jääda ka viimaseks," lausus Soonvald.

Hussar ütles, et Kaja Kallasel oli võimalus haarata rändeleppe arutelus opositsiooniliidri roll. "Oleks ta jõuliselt vastandunud valitsusele ja Keskerakonnale, siis oleks tõenäoliselt poliitaasta kujunenud teistsuguseks. Ja võimalik, et siis oleks ka olnud teistsugune arutelu rändeleppe üle," sõnas Hussar.
Saatejuht Mirko Ojakivi ütles lõppeva poliitaasta iseloomustuseks, et see oli justkui kõigile meeldida üritamise aasta.

"Mulle tundub, et see on selline peomeeleolu aasta, kõikidele meeldimise aasta. Ka see eelarve, mis järgmiseks aastaks kokku pandi on üdini positiivne. Mulle tundub, et Eesti poliitikas viimased aasta aega ongi üritatud väga rahvale meeldida," sõnas Ojakivi.

Hussar märkis, et tema hinnangul tegi lõppeval aastal Eesti poliitika eetilisus katuserahade jagamise tõttu vähikäiku.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: