19 aastat tagasi kolis äsja sõjaväest tulnud Andres Vorbusele ning tema koduks sai emale kuulunud raudteeäärne suvila. Nüüd on majas elekter sees, satelliidipann seinal ja hoovi peal askeldab lõbus tüdrukutirts. Aga hiljemalt 2021. aastaks tuleb Andresel endale uus kodu leida.

"Õiguslikust aspektist nad on praegu ebaseaduslikult Eesti Raudtee maa-alal ja jäävad meie planeeritud töödele ette," ütles ERR-ile Eesti Raudtee ehitusteenistuse juht Riho Vjatkin.

Riigifirmal on plaan rajada Vorbusele uus Jänese raudteesild ning ühe hooga teha laugemaks ka rongide kiirust pidurdav kurv. Uued rööpad lõikaks läbi umbes kahekümnest hoovi- ja aiamaast. Mõnel seisab praegu ainult kasvuhoone, mõnel sirgem või viltusem suvila ja mõnes majas elatakse Andrese sõnul aastaringselt.

"Ma arvan, selles suvilate reas elab kuskil seitse inimest. Minu juures on paar inimest, kõrval on üks ja kõrval veel kaks inimest. Seal edasi on veel mõned," ütles Andres.

Kokku on Vorbusel raudteeäärseid aimaid ligi 50, aga muist neist jäävad ehitusest puutumata. Raudteest pisut kaugemal elav Valter Jakovski rääkis, et elavamaks läheb raudteeäärsel riigimaal suviti, kui inimesed tulevad oma porgandipeenraid ja grille vaatama.

"Minu teada sai alguse see nii, et kui olid raudteetöölised, siis neil oli vaja kasvatada juurikaid. Eks need majad siis niiviisi suvilate pähe ehitatigi, aga noh, ajapikku omanikud vahetusid ja nüüd on, nagu Postimehest vahepeal lugeda võib, "müüa suvila Vorbusel".

Ehkki aiamaid pakkus inimestele kunagine Raudteevalitsus, siis ühtegi hoonet ametlikult raudtee ääres ei ole. Endine Tähtvere valla juht Rein Kokk rääkis, et ega vallaga raudteeäärsetel inimestel kuigivõrd tegemist olnudki.

"Mingit ehitusluba pole võetud ega kasutusluba ammugi mitte. Ainult sissesõiduteedega oli vahepeal pahandus, kui omandireform tekkis. Mingid teed lepiti siis omanike vahel kokku, aga mingit tee projekti või tee-eraldust seal ei ole," ütles Kokk.

Ehk taaskord, õiguslikult on raudtee ääres transpordimaal tegutsemine ebaseaduslik nõukogude pärand. Kusjuures niisuguseid asumeid on teisigi, muu hulgas näiteks Tartumaal Nõos ja Harjumaal Raasikul. Lõuna-Eestis leiab raudtee äärest koguni paar suuremat talu. Riho Vjatkin ütles, et riigifirma teada on niisuguseid majapidamisi kokku kuni 150, aga mingit suuremat plaani nendega praegu ei peeta.

"Me teame, et nad on seal olemas ebaseaduslikult ja noh, see on võib-olla piisav, mis me välja ütleme."

Mis aga saab Andresest ja tema saatusekaaslastest, on praegu veel lahtine. Mees ise usub, et kuna majal ikkagi mingisugune projekt on, siis ehk pakub riigifirma uue kodu jaoks kompensatsiooni. Rein Vjatkini sõnul kompensatsiooniks siiski mingisugust alust ei ole.

Tartu linna sotsiaalosakonna juhataja Merle Liivak ütles, et Eesti Raudtee plaanidest on nad kuulnud. Aga keda või mil moel need puudutavad, linn veel ei tea, kuna taas - ametlikult, registrite järgi, pole raudtee ääres ühtegi elanikku. Ehkki ametnikud plaanivad ka ise kohapeale minna ja inimestega tutvust teha, soovitab Liivak kõigil, kes toetust vajavad, linnavalitsusega ühendust võtta.