EL-i direktiiv suunab Eestit haldustrahvide süsteemi looma ({{commentsTotal}})

Kohtuhaamer.
Kohtuhaamer. Autor/allikas: Sputnik/Scanpix

EL-i direktiiv muudab konkurentsiametite töö tõhusamaks ja näeb ette haldustrahvide süsteemi juurutamise.

Konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos ütles ERR-ile, et direktiiv võetakse lõplikult vastu tõenäoliselt käesoleval poolaastal ning selle ülevõtmiseks on seejärel aega kaks aastat.

"Direktiivi eesmärk on lühidalt öeldes muuta liikmesriikide konkurentsiasutused konkurentsireeglite rakendamisel tõhusamateks, et sama õigusliku aluse kohaldamisel oleks konkurentsiasutustel selleks ka piisavad ja asjakohased vahendid," märkis ta.

Põldroosi sõnul on direktiiv üldiselt suunatud liikmesriikide konkurentsiametite tegevuse tõhustamisele ning neile otseselt mingeid uusi kohustusi sellega ei panda.

"Konkurentsialaste rikkumiste trahvimiseks on Eestis ajalooliselt kasutatud võrdlemisi erandlikku kombinatsiooni kriminaal- ja sellega paljuski samu põhimõtteid järgivast väärteomenetlusest. Enamikus EL-i liikmesriikides on kasutusel olnud haldustrahvid. Eestiga võrreldav korraldus on kasutusel olnud vaid viies liikmesriigis," selgitas Põldroos.

"Nende riikide kogemuste põhjal on leitud, et kriminaalõigusel põhinev menetlus on konkurentsialaste rikkumiste jaoks liiga keerukas ja kõrge tõendamisstandardiga. Seetõttu nõutakse kõne all oleva direktiiviga just kriminaalmenetlusest loobumist vähemalt juriidiliste isikute osas. Eelkõige näeb direktiiv ette haldustrahvide juurutamist, ehkki ulatuslike muudatustega oleks teoreetiliselt võimalik ka väärteomenetluse kasutamine," ütles ta.

Põldroos nentis, et ameti hinnangul on trahvimine Eestis oluliselt keerulisem, kui haldustrahve kasutavates naaberriikides nagu Läti ja Leedu.

"Ehkki kriminaalmenetlusel on salajaste kartellide tuvastamisel omad eelised, siis eelkõige just väärteomenetlus on meie hinnangul keerukate majandusalaste rikkumiste karistamisel võrdlemisi ebatõhus. Kriminaalmenetlusest tuleb ilmselt loobuda juriidiliste isikute osas," märkis Põldroos.

Justiitsministeeriumi pressiesndaja Kristin Rammus ütles ERR-ile, et kuigi Eesti kavatseb direktiivi tähtaegselt üle võtta, on veel vara öelda, milliste muudatuste kasuks otsustatakse, kuid komisjon võttis direktiivi väljatöötamisel arvesse kõikide liikmesriikide kohtupraktikat.

"Direktiiv sisaldab kõnesolevate rikkumiste menetlemiseks mitmeid nõudeid. Ülevõtmise raames tuleb hinnata, kas ning millises ulatuses on võimalik jääda senise menetluskorra juurde ning millised muudatused tuleb kehtivasse õigusesse teha. Direktiivi ülevõtmine eeldab muuhulgas erinevate spetsialistide ning huvigruppidega konsulteerimist. Seetõttu on praeguses faasis ennatlik midagi konkreetselt välistada või kinnitada," ütles ta.

Toimetaja: ERR



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: