Kaitseliit valmistub kriisiolukordadele kiiremini reageerima ({{commentsTotal}})

Foto: Martin Andreller, Karri Kaas/mil.ee

Kaitseliit valmistub reageerima kriisiolukorrale kiiremini ja osalema selle lahendamisel pikaajalisemalt. Selleks on valitsusele esitatud Kaitseliidu seaduse täiendused, mis peavad reguleerima suhteid Kaitseliidu tegevliikme tööandjaga ning andma juurde volitusi hübriidohtudega võitlemisel.

Huvi Eestis toimuvate õppuste vastu kasvab. Kaitseliidu vanematekogu esimehe erukindral Ants Laaneotsa sõnul eksivad eriti suurte õppuste Kevadtorm või Siil ajal õppuste alale uudishimulikud, kelle eesmärgid tekitavad kahtlusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Praktiliselt kõikidel õppustel Kevadtorm on ühel või teisel kujul ilmunud välja mingid tundmatud isikud. Jälgivad väga pingsalt ja tähelepanelikult Eesti kaitsejõudude arengut ja selleks ongi neil vaja näha, kuidas reaalselt välitingimustes meeskonnad ja tehnika tegutsevad," selgitas Laaneots.

Kaitseliidul pole seni õigust rahu ajal väljaspool oma territooriumi, näiteks õppuste alal kõrvalisi isikuid kinni pidada või läbi otsida. Kaitseliidu seaduse täienduste eelnõus on säte kehtestada ajutisi julgeolekualasid ning anda voli vajadusel jõudu rakendada.

"Kujutame ette kriisiolukorda, kus me paneme välja näiteks tunnimehe. Ja tunnimehel on alati vastavalt erinevatele määrustikele teatud õigused," selgitas Kaitseliidu peastaabi operatiivosakonna ülem kolonelleitnant Toomas Väli.

Kaitseliidus on 16 000 liiget, kui välja arvata eriorganisatsioonid. Laaneots leiab, et neist vähemalt 12 000 peaks kriisiolukorras välja tulema tundide jooksul ja kriisiolukorras riigi poolt välja kutsutud kaitseliitlased peaks olema võrdsustatud tegevteenistuses kaitseväelastega.

"Kui Kaitseliidu üksus, nagu juhtus aprillis 2007, on kutsutud täitma riigikaitselist ülesannet, siis ta on justkui kutsutud tegevteenistusse," ütles Laaneots.

Kaitseliidu tegevliikmeid peaks eelnõu kohaselt olema võimalik kriisiolukorras välja kutsuda kuuks ajaks senise kümne päeva asemel aastas, neil peaks säilima tsiviiltöökoht ning tööandja peaks võimaldama tasustamata lisapuhkust, kui kaitseliitlasest töötaja on väljas mitte Kaitseliidu õppusel, vaid kaitseväe kutsel, näiteks jõudude formeerimisel, vastuvõtva riigi toetuse tagamisel, teede julgestamisel või objektide valves.

"Võttes arvesse tänapäevaseid kriise, siis selline kriisiolukord võib kesta kuid," tõdes Väli.

Sisuliselt on Kaitseliidul tarvis rohkem reguleeritud tegevusvabadust hübriidohtudele reageerimiseks.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: