Võrkturundaja süüdistab Lyonessi temalt kasumliku kliendi kaaperdamises ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Kommunikatsiooniekspert Dainis Hirv käib Lyonessiga teist aastat kohut ja heidab firma tippjuhtkonnale ette kasumliku kliendi kaaperdamist. Vaatamata sellele, kuidas konkreetne vaidlus lõpeb, on see juba praegu pretsendent näiteks küsimuses, kas Lyonessi vastu saab üldse Eestis kohtusse minna.

Rahvusvaheline võrkturundusettevõte Lyconet, Eestis laiemalt tuntud kui Lyoness reklaamib end kui maailma suurimat ostukogukonda, mille keskmes on lojaalsussüsteem ehk lihtsamalt öeldes Cashback kliendikaart, millega saab partnerettevõtetes tehtud ostude pealt allahindlust. Marketeride ehk müügimeeste eesmärk on seda kliendikaarti laiadele massidele tutvustada, vahendas "Pealtnägija".

Ettevõte, mis on aastate jooksul maadelnud maineprobleemidega, tegutseb juba aastake uue nime all myWorld Estonia ja laiendab oma haaret.

Täna on firmal 50 000 partnerit üle maailma ja sadu müügimehi Eestis, teiste hulgas näiteks raadiohääl Alari Kivisaar ja teadaolevalt edukaim eestlasest turundaja, 33-aastane Martin Mander.

Suhtekorraldaja Dainis Hirv liitus Lyonessiga 2015. aasta suvel ühe lähedase soovitusel. Algusest peale oli Hirvel üks eesmärk - tuua süsteemi mitte tavatarbijad, vaid suured ja edukad firmad, kelle pealt tulu teenida.

"Tegin ennast selliseks tegelaseks nagu premium marketer, mis tähendab seda, et ma ostsin endale selle võimaluse, et mina olen see mees, kes võib teha tööd ettevõtetega ja tuua Lyonessi uusi ettevõtteid ja nii seda äri nagu boost'ida ehk kasvatada," rääkis Hirv.

Ta maksis liikmetasu 2500 eurot ja hakkas tööga pihta. Esimene suurklient, keda algaja müügimees liituma meelitas, oli ilukaubamaja Tradehouse, mille aastakäive ületab 10 miljonit eurot. Kohtumine firma esindajatega toimus 2015. aasta augustis Tradehouse'i peakontoris Tallinnas.

"Esimene reaktsioon oli üsna ehmatav, sest suhtumine oli hästi tõrges, hoiak ülikriitiline. Põhjus oli ilmselt selles, et oli üks varasem aastatetagune kokkupuude," ütles Hirv.

"Jah, Tradehouse liitus Lyonessi programmiga 2013 ja see etapp oli meil juba tehtud ja peale Dainis Hirve käis meil veel väga palju inimesi seda tutvustamas, neid võimalusi meile rääkimas. See polnud midagi uut, et keegi jälle tuli ja rääkis Lyonessist," selgitas Tradehouse'i ilukaubamaja tegevjuht Laura Kuldkepp.

Hirve sõnul võttis Lyoness temalt Tradehouse'i kliendina üle

Kui Kuldkepp väidab, et läbirääkimised piirdusid ühe-kahe kohtumisega ja teema maeti kiiresti maha, siis Hirve sõnul läks koostöö peagi hoopis intensiivsemaks.

Ka mitme kuu vältel vahetatud e-kirjadest loeb välja, et firma esindajad tundsid asja vastu elavat huvi. Peagi arutati juba IT-süsteemide ühildamise üksikasju.

Sealt edasi võttis Lyonessi Eesti kontor suhtlemise üle. Mitu kuud oli vaikus, kuni 1. septembril 2016 teatas ilukaubamaja pidulikult, et on Lyonessi partner. Suure kampaania raames loositi välja suisa sõiduauto.

"Kui mõelda Lyonessi ärile, siis ma isegi julgen öelda, et Tradehouse on jackpot kõige paremas mõttes, et see on olnud ülikasulik diil. /.../ Ma olin valmis ja ootel, et mida see siis tegelikult tähendab, kui alati räägitakse, et kui sa oled tubli, sa panustad, sa aitad ehitada äri, siis sa oled mitte ainult hiljem ise edukas, vaid see korvatakse sulle kuidagi ka rahaliselt. Ma tahtsin kõike seda näha, kuhu näiteks see üliedukas diil mind kannab. Kandis pildilt ära," rääkis pettunud võrkturundaja.

Edasi juhtus see, mis sellistes lugudes pahatihti ikka juhtub: nii Tradehouse'i juhtkond kui ka Lyonessi kontor väitsid hiljem, et liitumise taga polnudki Hirve osav müügitöö, vaid vana koostöö soojendati üles temast sõltumata.

"Kui me vaatame seda ajajoont - need kaks kohtumist sügisel 2015 ja reaalne aktsioon sügisel 2016 -, siis seal on miljon asja, miljon inimest, miljon kohtumist veel vahepeal. Seda ei saa niimoodi siduda Dainisega," ütles Kuldkepp.

Tänaseks on Tradehouse'il umbes 20 000 kliendikaardi kasutajat. Hirv leiab, et kõigi nende inimeste tarbimiselt peaks laekuma temale boonussumma ehk soovitajatasu. Seda mitte ainult nendelt ostudelt, mis tehakse Tradehouse'i enda poodides, vaid ka sadades teistes Lyonessi partnerettevõtetes.

Järgnes ainulaadne kohtuvaidlus

Lõpuks on see üks tavaline ärivaidlus, kus pooltel on rahajagamisest pisut erinev arusaam. Aga laiema avalikkuse jaoks on hoopis olulisem, et sellele järgnes Eestis ainulaadne kohtuvaidlus.

Näiteks asus Lyoness vaatamata lepingutele ja kümnetele e-mailidele kohtus väitma, et ei teagi, kes Hirv üldse on ja miks ta Lyonessi nimel müügitööd tegi.

"Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus kõik osapooled istuvad ühiselt laua taga, arutavad ühist asja, aga pärast seda, kui projekt on edukalt lõpetatud, ütleb üks osapool, et ma üldse ei saanud aru, mis teised siin laua taga tegid," kirjeldas Dainis Hirve esindav vandeadvokaat Chirag Mody.

"Nii palju kui ma olen rääkinud Lyoness Eesti juhatusega, siis neile tuli täieliku üllatusena, et Dainis Hirv selle asjaga kokku puutus," kinnitas Lyonessi esindav advokaat Triin Toom.

"Ja peale selle veel öeldakse, et kuna me täpselt üleüldse aru ei saanud, mida te siin ettevõttes tegite, siis muidugi me ei maksa teile ka absoluutselt mingisugust palka ja niimoodi see suhe lõpebki," märkis Mody.

Tänaseks on kohtuvaidlus kestnud poolteist aastat. Hirv on pakkunud omalt poolt kompromissi – hüvitagu Lyoness saamata jäänud tulu 10 000 eurot, mis on tema sõnul advokaatidele kulunud summade kõrval niigi allahindlus.

Lyoness vastukaaluks raiub, et Hirvel polnud Tradehouse'i värbamisel mingit rolli ja parem lõpetagu väljapressimine.

Seda, et teema oma firma jaoks ebamugav, kinnitab ka see, et Lyoness on püüdnud kohtu kaudu keelata Hirvel oma etteheidetest avalikult rääkida.

Kohtuasi võib luua pretsedendi

Sõltumata sellest, millega konkreetne vaidlus lõpeb, on see juba praegu pretsendent ja järgnevate samalaadsete juhtumite jaoks teedrajav, näiteks küsimuses, kas Lyonessi vastu saab üldse Eestis kohtusse minna.

"Tõepoolest, üks selline tõkend, mis on ette visatud, et kõiki vaidlusi, mis tekivad Eestis Lyonessiga Lyonessi liikmetel, ei saagi üleüldse Eestis lahendada, sest kõik vaidlused tuleks lahendada hoopis Šveitsis sealses kohtus, Šveitsi õiguse alusel," selgitas Mody.

"Lyoness on nii nutikalt oma tüüptingimused ja muud asjad sättinud, minu arvates hästi teadlikult, et juhul, kui tuleb mingi jama või probleem, siis nemad ei vastuta mitte millegi eest. Küll aga ehitatakse Eestis äri, kaasavad inimesi koolitavad neid tänase hetkeni, jagavad infot, motiveerivad ja ühtäkki selgub, nagu suur tõdemus, et kui sa tahad vaielda, siis sul sisuliselt sellist võimalust ei olegi," rääkis Hirv.

Advokaat Triin Toom probleemi ei näe. Esiteks sõlmis Hirv Lyonessiga liitudes kaks lepingut, kus boonustasude tingimused mustvalgel kirjas, muu hulgas ka punkt, et Hirv peab ettevõtetega läbirääkimisteks saama eelnevalt Lyonessilt loa ja läbima ka vastavad koolitused.

Teiseks on Toome sõnul igati loogiline, et kui lepingud on sõlmitud Šveitsi firmaga, siis tuleb ka kohtuvaidlusi pidada Šveitsi emafirmaga, mitte selle Eesti filiaaliga.

"Kui me vaatame, kellelt midagi nõuda, me peame vaatama, kellega on leping sõlmitud. Lepingu osapooleks on selgelt Lyoness AG, /…/ sarnaselt mina olen hetkel Lyoness Europe esindaja. See ei tähenda, et hageja võiks oma nõude kohtus esitada minu vastu, kohtus peab ta endiselt esitama oma nõuded Šveitsi ühingu vastu," ütles rääkis.

Kui menetlusalluvuse küsimuses ehk selles, kus riigis vaidlust arutada saab, andis kohus hiljuti pisikese punktivõidu Hirve leerile, siis kohtuasja kaugemat kulgu on võimatu ette ennustada.

Lyonessi jaoks on asi põhimõtteline. Kui õigus jääb Hirvele, siis võiks samamoodi justkui tühja koha pealt boonustasusid nõudma tulla tuhanded teised müügimehed. Hirve sõnul ei ajagi ta taga niivõrd raha, vaid õiglust.

"Nii lihtsalt asjad ei käi ja nii ei tehta, on minu sõnum. Minu valik oligi see, et kas sellega leppida või minna edasi. Otsustasin, et ma enda eest seisan," ütles Hirv.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: