Radiolooge on tööturul vähem, kui neid töö tegemiseks tegelikult vaja on. Sellele vaatamata ei pea Eesti Radioloogia Ühingu pädevuskomisjoni liige Pilvi Ilves õigeks perearstidele loa andmist radioloogiateenuste läbiviimiseks, sest perearstid ei omanda Ilvese sõnul oma väljaõppes oskust, kuidas näiteks ohutult röntgenit või ultraheli teha.

"Küsimus ongi selles, et meil on olemas meditsiiniõpe ülikoolis. Meil on olemas residentuuriprogrammid ja nende raames tegutsetakse. Ja residentuuriprogrammis ei ole perearstidel radioloogiauuringute tegemise õpet. Ülevaadet sellest, kuidas neid asju kontrollitakse, kes ütleb, et inimene on pädev seda tegema, et ta on piisavalt õppinud, seda kõike ei ole üldse reglementeeritud," rääkis Ilves ERR-ile.

Ta lisas, et riskid, mis oskamatu või väga vähese kogemuse tagajärjel radioloogiateenuste läbiviimisel kaasneda võivad, on patsiendi tervise ohutuse seisukohast suured.

"Radioloogiaresidendid õpivad sellest viiest aastast vähemalt aasta neid uuringuid tegema. Siis see pilt, mis radioloogiatehnik teeks korrektselt, oleks väikse kiirgusdoosiga. Aga mitte suure kogemusega, ebapädeva tegemise korral võib see kiirgusdoos tõusta juba päris suureks."

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Ruth Kalda ütles, et eesmärgiks pole radioloogide töö üle võtmine, vaid ainult piiratud mahus radioloogiliste teenuste osutamine. Näiteks selle asemel, et kopsupõletiku kahtlusega inimest saata kaugele maakonnakeskusesse uuringule, võiks sama uuringu läbi viia perearsti juures.

Samuti ütles Kalda, et perearstid ei taha hakata asendama radiolooge, vaid pädevuse piires pakkuda patsientidele kodulähedamat teenust teatud valdkondades.

Seadusemuudatus annab vastava kvalifikatsiooniga perearstile õiguse osutada oma tegevusloa raames kaht radioloogiateenust: teha röntgeniülesvõtteid ja sonograafilisi uuringuid. Röntgeniülesvõtete tegemiseks peavad olema täidetud kiirgusseaduse alusel kehtestatud nõuded.

Seadusemuudatus ei kohusta perearste osutama diagnostikateenuseid, kuid annab selleks võimaluse neile, kellel on vastav väljaõpe, kes omavad vastavat varustust ja kes seda ise soovivad.

Sotsiaalkomisjoni juht: ma ei alahindaks perearste

Tervishoiuteenuste täiendamise seaduse algatajad olid Pärnumaalt valitud eri erakondade saadikud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Meditsiiniringkondades kutsutakse seda seadust Veskimägi seaduseks, sest seadusemuudatuse põhjustaja on tuntud Tõstamaa perearst Madis Veskimägi, kes oli kolm aastat tagasi sunnitud vastavate lubade puudmise tõttu lõpetama oma praksises röntgeni ja ultraheli tegemise.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (SDE) ei nõustu seaduseelnõu kriitikutega, kelle arvates tänase otsusega langeb arstiabi kvaliteet.

"Ma ei alahindaks perearste, sest ma usun, et need pädevused, mida need arstid omandavad ja ka konkreetselt Madis Veskimägi läks õppima radioloogiatehnikuks ja keegi ei taha hakata lihtsalt nii-öelda fotografeerima röntgenaparaadiga oma nimistus olevaid patsiente," sõnas Kütt.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul saab perearst küsida vajadusel radioloogilt abi.

"Arsti põhiõppe programmis õpivad kõik arstid tsükli radioloogiat, nii et selles mõttes on kõikidel teistel eriarstidel peale radioloogide loomulikult see pädevus piiratud ja iga arst peab hindama, millal ta vajab lisaks eriarsti konsultatsiooni pildi hindamiseks," ütles sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste.

Samuti lükkab sotsiaalministeerium tagasi kahtluse, et kalli röntgeni- või ultraheliaparaadi kulude tagasiteenimiseks hakkaksid perearstikeskused põhjendamatuid uuringuid tegema.

"Ma arvan küll, et ei ole mingit põhjust seada perearstide arstieetikat kahtluse alla ja arvata, et nad hakkavad inimesi kiiritama ilma põhjuseta. Ma tahaks küll uskuda, et see ei ole nii," lausus Paluste.