Audit: enamik Junckeri fondi investeeringutest on läinud EL-i vanadesse riikidesse ({{commentsTotal}})

Foto: Euroopa Keskpank

Euroopa Kontrollikoda leidis oma auditis, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ehk nn Junckeri fondi investeeringutest enamik on läinud euroliidu suurematesse ja vanematesse liikmesriikidesse. Euroopa Komisjoni asepresidendi Jyrki Kataineni hinnangul ei ole kriitikal alust ja investeeringuid tuleb hinnata suhtes majanduse suurusega.

Eestis on nn Junckeri fondi laenutagatistest hoogu saanud näiteks Muhu Pagarid ja Tallinna lennujaam. Rohkem kui 100 miljoni euro suurune tagatis on aidanud investeerida üle miljardi euro. Euroopa Kontrollikoda leiab oma auditis, et raha liigub suuremates kogustes vanasse Euroopasse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"EFSI fondi kaasrahastuste geograafiline jaotus ei olnud piisavalt tasakaalustatud. Suuremalt jaolt jõudsid investeeringud mõnesse suuremasse ja kauem Euroopa Liitu kuulunud liikmesriiki, kus on hästi arenenud ja aktiivsed riiklikud tugipangad ning institutsioonid," rääkis kontrollikoja liige Leo Brincat.

Audiitor räägib sellest, et 2017. aasta lõpu seisuga olid suuremad summad läinud Prantsusmaale, Itaaliasse ja teistesse vanadesse suurtesse euroliidu riikidesse. Kui teha edetabel, võttes aluseks rahvaarvu, siis olid edukamad meie põhjanaabrid soomlased, esimene uus liituja Slovakkia oli kaheksas, Eesti alles 16. kohal. Kui aga vaadata investeeringuid suhtena sisemajanduse kogutoodangusse (SKT) ja need andmed pärinevad juba aasta hilisemast ajast, on Eesti edetabeli tipus.

"Ainus tähenduslik viis mõõta EFSI mõju on võrrelda EFSI-t suhtena sisemajanduse kogutoodangusse. Ja on lihtne näha, et lõunapoolsed riigid,
mis kannatasid palju finantskriisi tõttu ning Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on suurimad EFSI kasutajad. Ma pean ütlema, et ma olen väga rahul," rääkis Katainen.

EL-i Eesti esinduse rahandusüksuse juht Priit Potisepp peab Eestit samuti pigem edukaks. Ta julgustab ettevõtjaid ja pankasid seda võimalust aktiivselt kasutama ja just selleks, mis muidu jääks tegemata.

"Peab vaatama, et me läheksime selle finantseerimisega rohkem riskantsemasse alasse, mis tähendab mitte ainult taristuprojekte, aga rohkem meie Skeletoni tüüpi projekte, kus on innovatsiooni, kus on riski ja kus tavatingimustel on laenu saamine raskem. See on tegelikult see idee algusest peale olnud," selgitas Potisepp.

Sarnane investeerimisprogramm jätkub Euroopa Liidus ka uuel eelarveperioodil.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: