Veefirmad tahavad tööstustelt heitvee kohta rohkem teada ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Vee-ettevõtted on aeg-ajalt hädas tööstustest saabuva heitveega, milles on nii palju ohtlikke aineid, et veepuhastusprotsessid jäävad seisma. Vee-ettevõtted tahavad nüüd praegusest kiiremini teada saada tööstusettevõtete tootmisplaanidest ja muuta vajadusel kahepoolseid lepinguid.

Bakteritel on reoveebasseinide töös väga oluline roll. Kui reovees on liiga palju ohtlikke aineid, siis bakterid surevad ja kogu puhastusprotsess peatub. Selle uuesti käivitamine nõuab aega ja raha, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vee-ettevõtjate liidu hinnangul ei ole õiglane, et vee kasutamise ja kanalisatsiooni juhtimise ahelas on ohtlike ainetega tegelemine ainult nende õlul.

"Maksab saastetasu reoveepuhasti. Aga see ettevõte, kes need ohtlikud ained kanalisatsiooni juhtis, tema otseselt ei maksa, sest ei ole võimalik kindlaks teha, millisest ettevõttest need ained pärit on," selgitas Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Pilla Aarma.

Vee-ettevõtjad soovivad täpsemalt teada, millise sisaldusega heitveed kanalisatsiooni kaudu nendeni jõuavad. Praegu on aga vee-ettevõtjate ja tööstuste vahelised lepingud pikaajalised ja jäigad, nii et tootmises toimunud muutused veefirmadeni ei jõua. Selles saab appi tulla keskkonnaamet, kes annab välja tööstuste komplekslube ja keda peab informeerima, kui firma midagi oma tootmises muudab.

Keskkonnaamet plaanib edaspidi lubade uuendamisse kaasata ka vee-ettevõtted. Mis omakorda tähendab, et suure tõenäosusega peavad mõned tööstused tegema investeeringuid oma heitvee puhastamiseks.

"Eesmärk on ju kõigil see, et ohtlikke aineid jõuaks loodusesse võimalikult vähe. Kõige suurem vastutus siin on loomulikult ettevõtjal, kes seda ainet juhib," rääkis keskkonnaameti kompleksloabüroo peaspetsialist Alar Valdmann.

Milline meede valitakse, kas see on eelpuhastus või suudab puhasti ise hakkama saada, see on nüüd lepingu küsimus tööstusettevõtte ja vee-ettevõtja vahel.

Eesti 55-t keemiatööstust koondav liit ei tea oma liikmete ja vee-ettevõtjate vaheliste lepingute üksikasju, kuid peab oluliseks, et avalikuks ei tuleks tööstuste tootmissaladusi.

Liidu direktori Hallar Meybaumi hinnangul aitaks olukorra selgusele kaasa valmiv ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni eelnõu.

"Kui see eelnõu rakendub, siis on ka õiguskindlus olemas, lisaks on vaja veel, et keskkonnaministeerium muudaks meelt ja kehtestaks ohtlike ainete piirnormid oma määrusega, mitte ei jätaks seda kohalikele omavalitsustele ja vee-ettevõtetele," lausus Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor Hallar Meybaum.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonnast kinnitati "Aktuaalsele kaamerale", et seaduseelnõu on kooskõlastusringiks peaaegu valmis ja et ohtlike ainete piirnormid kehtestab just keskkonnaminister.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: