Rain Kooli. Eesti põnevussarja kõverpeeglis ehk mida me maailmast teame ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Oma sünnimaa sattumine teleseriaali kõverpeeglisse on õpetlik kogemus. See osutab, et kõik pole kuld, mis hiilgab – ning mõne võõra keele, riigi ja eluolu tele-ekraanil või kinolinal ehedana näimise taga võib olla vaid tõsiasi, et meile on seda lihtne maha müüa, sest me ei tea sellest tuhkagi, märgib Rain Kooli Vikerraadio meediakommentaaris.

Viimase aja üks kahetisemaid tundeid tekitav meediaelamus on minu jaoks põnevusseriaali "Berlin station" kolmas hooaeg.

Eestis pole seda vist võimalik näha, küll aga näiteks USA-s, kus sarja levitab üleriigiline kanal Epix. Kuid vaadata saab ka näiteks Põhjamaades, kus "Berlin station" on leidnud tee HBO Nordicu tellijate seadmetesse.

Mainimist väärt on too sari aga põhjusel, et kogu selle kolmas hooaeg keskendub ühele teemale – kuidas mingid Venemaalt lähtuvad jõud püüavad Eestist uut Krimmi teha ja kuidas NATO sellise väljakutsega hakkama saab.

Ütlen kohe ära, et eestlase vaatevinklist pole sari kuigi pädevalt tehtud. Kuigi mõned võtted on läbi viidud ka Eestis, on suurem osa siinmail toimuma pidavast filmitud hoopis Ungaris. Kusjuures eriti hämmastav on kuulda seriaalis räägitavat eesti keelt – laused on grammatiliselt õiged, kuid nende tähendus jõuab kohale alles hoolikal kuulamisel ning sekundite pikkuse hilinemisega. Põhjus on lihtne: eestlastest tegelaskujusid on palgatud näitlema ungarlased, kes kellegi iseenesest korrektses eesti keeles kirja pandud lauseid uskumatu aktsendiga kuuldavale väänavad.

Stsenaarium on nõrk, kuigi kohati nagu maha kirjutatud mõne siinse poliitiku esinemistest (mäletate juttu noortest eestivenelastest koosnevast 5. kolonnist, kes airsoft-relvadega Eesti metsades end konflikti tulekuks vormi ajab). Üldiselt jääb "Berlin stationi" põhjal Eestist mulje kui pisikesest riigikesest, kes on küll kuidagi NATOsse pääsenud, kuid kelle igapäevaelu ja iseseisvus pole käpuli asendist püstisemaks saanudki.

Kohalik politsei pole millekski suuteline, palgamõrvu viiakse läbi päise päeva ajal (ka keset raekoja platsi presidendi mürgitamine on käkitegu), välisluuret ja kapot nagu poleks üldse olemas, kaitseväge samuti mitte. Ka ei ole keegi Eestis justkui kunagi kuulnud midagi Ukrainas toimuvast, veel vähem osanud selle põhjal järeldusi ning ettevalmistusi teha.

Välja arvatud see ainus CIA agent, kes on Tallinnasse nagu Euroopa ussripikusse üksindusse pagendatud...

Ühesõnaga, seriaali süžee on korralik segu eelarvamustest, Eestile ja eestlastele (ning ka eestivenelastele) ülalt alla vaatamisest, kohati päris detailitäpsest kohatundmisest (näiteks mängib olulist rolli Turba) pluss kõigele peale valatud millestki, mida võiks nimetada põneviku üldmaitseaineks.

Pole hullu, sarju tehakse maailmas igasuguseid ning kõik neist pole n-ö A klassi kraam. Mind pani aga nii väärastunud Eesti-pilt mõtlema hoopis selle üle, kui palju tänapäeva inimeste käsitused teistest riikidest ja rahvastest põhinevadki populaarkultuuri loodud pildil.

Oma sünnimaa sattumine teleseriaali kõverpeeglisse on õpetlik kogemus. See osutab, et kõik pole kuld, mis hiilgab – ning mõne võõra keele, riigi ja eluolu tele-ekraanil või kinolinal ehedana näimise taga võib olla vaid tõsiasi, et meile on seda lihtne maha müüa, sest me ei tea sellest tuhkagi. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: