Ettevõtted varjavad, palju klientide boonuspunktidest tuulde lendab
Enamik rahakotte on täis panga- ja kliendikaarte, mille taga peituvad boonusprogrammid. Mõned toovad kasutajale osa rahast otse tagasi, teised aga lubavad kogunenud punktid vahetada toodete-teenuste vastu. Paraku aeguvad boonuspunktid sageli aasta-kahe jooksul. Palju punkte raisku läheb, kaupmehed eriti avaldada ei taha.
Enamikel Eesti elanikel on rahakoti vahel mõni või koguni mitu Swedbanki pangakaarti. Paljudel on ka liisingud, väikelaenud, mõni kindlustus. Selleks, et panga kliendina preemiapunkte koguda, tuleb lihtsalt kaupade-teenuste eest pangakaardiga tasuda.
Swedbanki partnersuhete valdkonnajuhi Aksel Kirikali sõnul kogusid nende kliendid möödunud aastal 232 miljonit preemiapunkti, mida on kümme protsenti rohkem kui aasta varem.
Näiteks Swedbanki keskmine deebetkaardi omanik on vanuses 36-50 ja teeb ühes kuus oma kaardiga makseid kokku 425 euro eest. Kaheaastase kogumisperioodi jooksul koguneb tal selle eest 510 preemiapunkti.
Punktid laekuvad preemiakontole kord kuus ja nende kehtivusaeg on kuni kaks aastat.
Preemiapunktid on võimalik vahetada asjade vastu, annetada mõnele heategevusorganisatsioonile või kasutada mõnelt pangatootelt soodustuse saamiseks. Eraisikuna kogutud punkte saab kasutada ka oma ettevõttele pangasoodustuse tellimiseks.
"Kõige aktiivsemalt kasutatakse preemiapunkte punktide aegumise eel," tõdes Kirikal.
Mida 510 preemiapunkti eest siis saab?
Näiteks 30 punkti eest saab mänguasjapoe viieeurose sooduskupongi, 80 punkti eest saab kolm liitrit klaasipesuvedelikku, 175 punkti eest kõik pangasisesed euromaksed internetis pooleks aastaks tasuta ja 225 punkti eest Maalehe ühe kuu tellimuse. Kõik see kokku annabki 510 preemiapunkti ehk keskmise kahe aastaga kogutud punktimäära.
Krediitkaardiga kogunevad boonuspunktid kiiremini kui deebetkaardiga, sest nende arvelduste eest saab rohkem punkte. Keskmine deebet- ja krediitkaardi kasutaja on samuti 36-50-aastane ja teeb ühes kuus makseid keskmiselt 900 euro ulatuses. Kahe aasta jooksul jõuab ta koguda keskmiselt 2200 boonuspunkti.
Kodulaenu lepingutasu 20-protsendise soodustuse eest tuleks loovutada tuhat preemiapunkti, kümneeurose Partneri kinkekaardi eest aga tuleb välja käia 585 punkti. Seevastu 50-eurone reisikorraldaja sooduskupong "maksab" 110 punkti. Viieerone annetus mõnele heategevusprojektile viib kliendi kontolt 300 punkti.
"Kõige populaarsem valik oli eelmisel aastal tasuta pangasisesed euromaksed internetipangas. Lisaks veel eraisiku autoliisingu ja kodulaenu lepingutasu soodustused. Populaarsed on ka erinevad kinkekaardid ning sooduskupongid. Sooduskupongide näol on klientidel võimalik tellida erinevatest e-poodidest meelepäraseid tooteid ja säästa seejuures arvestatavaid rahasummasid. Sooduskupongid on ka klientidele kättesaadavamad, sest nende lunastamiseks ei ole vaja palju preemiapunkte," loetles Kirikal.
Kirikali sõnul toimus suurem preemiapunktide aegumine 2016. aastal.
"2018. aastat tuleb võrrelda 2016. aastaga, kui toimus samuti suurem punktide aegumine. Tellimuste arvult on seis sama ehk klientide aktiivsus panga lojaalsusprogrammi kasutamisel ei ole viimastel aastatel muutunud," ütles Kirikal, jättes vastamata, kui paljud punktid kasutamata jäid.
Rimi boonusraha kasutatakse pea täielikult ära
Rimi klientidel koguneb boonusraha iga ostuga - üks protsent ostusummast kantakse kliendikaardile ja seda on võimalik kuni 99 protsendi ulatuses järgmise ostu eest tasumisel kasutada. Kasutamata boonusraha aegub aga ühe aastaga.
"Süsteem võtab automaatselt raha kasutamise hetkel kõige varem kogutud raha. Samuti oleme väga paljudes kanalites - ostutšekil, Rimi isiklikul kontol veebis, terminalis ja ka kassaekraanil kogutud Rimi raha kohta infot kuvanud. Nii on kliendil väga selge ülevaade, milline on tema kogutud raha jääk," selgitas Rimi kommunikatsioonijuht Katrin Bats. "Ilmselt on just see põhjuseks, miks Rimi raha kasutamisprotsent on väga kõrge, koguni enam kui 95 protsenti. See suurusjärk on juba aastaid sellisena püsinud."
Viimaste aastaste suur trend on ka Rimi raha annetamine.
Lisaks boonusrahale jagab Rimi oma klientidele ostude eest ka kleebiseid, kas füüsilisel või digitaalsel kujul. Kleebiseid antakse vastavalt ostu väärtusele. Kui kleebiseid on piisav hulk koos, saab need lisaraha eest vahetada kampaaniatoodete vastu. Kogu aeg aga kleebisekampaaniaid ei toimu.
Kui palju välja jagatud kleebiseid kasutamata jääb, selle kohta Rimil ülevaade puudub.
"Jagame neid kassast ja pole pidanud arvestust pidama, kui palju neist, mis võetakse, ära kasutatakse. Küll aga peame silmas kleebisekampaania toodete müüginumbreid," täpsustas Bats. "Viimaste aastate näitel võib populaarseimaks nimetada kohvrite kampaaniat, populaarne oli ka matkatarvete kampaania."
Digikleebiseid kogub pisut üle kolmandiku püsiklientidest ja jaeketi eesmärk on seda osakaalu suurendada. Paljud pole seda võimalust endale veel teadvustanud.
Partner-kaart kaarte ei ava
Üks laialdasemalt kasutusel olevatest kaartidest on Partner-kaart, mida kasutavad Selveri ja Kaubamaja kliendid.
Ostudega kogunevat boonusraha saab kasutada järgmise aasta jaanuarikuu lõpuni. Seega just kukkus möödunudaastase boonusraha kulutamise tähtaeg. Palju klientidel punktiraha kasutamata jäi, ettevõte ei avalikusta.
"Partner-kaardi boonuspunktid ei ole reaalne raha, vaid ostusoodustus. Enamikul klientidest jääb kasutamata alla kümne sendi. Hea meel on tõdeda, et aasta-aastalt on kliendid järjest teadlikumad soodustust jaanuari lõpuks ära kasutama," kommenteeris Kaubamaja turundusspetsialist Mai-Liis Sipria.
Küll täpsustas ta, et möödunud aastal kogutud boonuspunktide eest saadavaid soodustusi kasutati sel aastal 7 protsenti rohkem kui aasta varem.
"Soodustust saab klient kasutada ainult järgmisi oste sooritades ja mitte kuidagi muudmoodi. Tegemist on sarnase süsteemiga, nagu lennufirmade lennumiilide kogumine, mis teatud ajahetkel kehtivuse kaotavad. Kui klient selle kasutamata jätab, siis reaalset raha ülejääki ei teki, sellepärast ei ole siinkohal kohane ka summadest rääkida," põhjendas Sipria.
Euronicsis peab preemiatoodete saamiseks tublisti kulutama
Tehnikakaupade kett Euronics arvestab ostude pealt boonuspunkte, mis tuleb ära tarvitada kahe aasta jooksul, vastasel korral need aeguvad. Näiteks inimene, kes on kahe aasta jooksul neilt umbes 650 euro eest kaupa ostnud, on teeninud 258 boonuspunkti. Päris korralik summa, seega mida selle eest siis saab?
50 boonuspunktiga saab kohvifiltreid. Kes aga sedasi kohvi ei tee, võib 95-125 boonuspunkti eest omale patareisid lunastada. Alates 159 punktist saab uue filtri veekannule. Alates 200 punktist saab kohvikapslid ja 209 punkti eest väikesed kõrvaklapid. Selleks, et üks Boost mahlabaari jook välja teenida, peaks aga punkte olema juba 299 - selleks 700-eurose ostusumma pealt boonuspunkte piisavalt kogunenud ei ole.
Näiteks 10-eurose Alexela Energia sooduskupongi jaoks peaks Euronicsi kliendil olema punkte kogunenud vähemalt 350 ja 250-grammise kohviubade paki eest tuleks loovutada juba 399 boonuspunkti. Juuksefööni eest tuleks välja käia tuhat punkti. Kõige "kallim" boonustoode Euronicsi klientidele on juhtmevaba Philipsi kõlar, mille ostmiseks on vaja koguda juba 4799 boonuspunkti. Toode ise maksab Euronicsi poes praegu 79 eurot.
Näiteks 2400-eurose Panasonicu videokaamera ostu eest arvestab Euronics kliendile tuhat boonuspunkti.
"Boonuspunkte on võimalik teenida kõikidel Euronicsi püsiklientidel, kes sooritavad vähemalt kuueeurose ostu. Alates sellest summast teenib klient iga 2,4 euro pealt ühe boonuspunkti. Kogutud punktide eest saavad kliendid Euronicsi kingipangast tellida endale erinevaid tooteid ning uuendusena lunastada kingitusi ka meie koostööpartneritelt. Näiteks on väga sooja vastuvõtu pälvinud Jazz pesulate kinkekaardid. Euronicsi tootevalikust on populaarsed erinevad patareid ning looduslikud pesuvahendid," loetles Euronicsi turundusdirektor Kristjan Terase.
Seega 79-eurose kaasaskantava kõlari teenimiseks boonuspunktide eest tuleb kahe aasta jooksul teha Euronicsist oste enam kui 11 500 euro eest.
Kui palju Euronicsi kliendid möödunud aastal boonuspunkte teenisid ja kas seda oli vähem või rohkem kui aasta varem ning kui palju punkte kasutamata kujul aegus, jättis Terase vastamata.
Tallink kaotsi lastud boonuspunkte ei avalikusta
Tallinkil on kasutusel Club One kliendikaart, millega saab boonuspunkte koguda nii reisi broneerides, laevapardal oste sooritades kui ka Tallinki gruppi kuuluvates hotellides ööbides.
Ettevõtte kodulehelt selgub, et kõige madalamal ehk pronkstasemel saab ühe kulutatud euro kohta enne reisi ostetud teenuse eest 30 boonuspunkti. Reisil, st laevas, hotellis või Club One'i e-poes saab madalaimal, pronkstasemel iga kulutatud euro eest aga 21 boonuspunkti. Mida kõrgem on kliendi tase (mis sõltub kulutuste määrast), seda enam punkte ühe euro eest koguda õnnestub. Kogunenud boonuspunkte saab vahetada näiteks uute reiside või majutuse peale, makstes ka lisatasu.
Kuidas Tallinki kliendil boonuspunktid kogunevad.
Kõige odavama reisi ehk Tallinna-Helsingi tekikoha eest tuleb loovutada 4500 boonuspunkti ja maksta lisatasu kaheksa eurot. Seega tuleb pronkskaardi ehk kõige lihtsama tasemega kliendil kulutada enne reisi teenustele vähemalt 150 eurot, et teenida 4500 punkti ja siis kaheksaeurose lisatasu eest see tekipileti vastu vahetada.
Tallinna-Stockholmi kruiisi kõige odavama kajuti eest tuleb aga loovutada juba vähemalt 15 000 punkti ning tasuda lisaks veel 50-60 eurot. See tähendab, et klient peab olema enne reisi kulutanud Tallinki toodetele-teenustele vähemalt 500 eurot, et 15 000 boonuspunkti kokku saada, millele siis lisandub broneerimisel veel 50-60 eurot tasu.
Tallinki boonuspunktide eest saab broneerida uusi reise, makstes siiski ka lisatasu.
Tallinki klientide kogutud boonuspunktid aeguvad kahe aastaga, siis algab tasemearvestus otsast peale. See tähendab, et kui mõnel aastal on inimene väga usin reisija olnud ja välja teeninud kuldtaseme, siis juhul, kui järgnevatel aastatel tema reisimisaktiivsus langeb, langeb ka ta tase, millega kaasneb ka väiksem arv boonuspunkte iga kulutatud euro kohta.
Tallink oma klientide kogutud boonuspunkte ei avalikusta, samuti ei ole avalik info, kui palju neist boonuspunktidest näiteks möödunud aastal raisku läks.
"Kuna meie püsiklientide hulk kasvab aastas ca seitse protsenti, siis sellest lähtuvalt kasvab aasta-aastalt ka boonuspunkide arv ja käive," kommenteeris Tallinki lojaalsusprogrammi juht Helena Raud. "Populaarseima asjana võetakse välja reise. Lisaks reisidele on populaarseks saanud toodete eest osaline tasumine Tallinki veebipoes, kus miinimumpunktisummat ei ole."
Tõepoolest, Tallinki veebipoes saab tooteid ostes kasutada nende eest tasumiseks boonuspunkte, ent seda vaid osaliselt.
Näiteks pulkdeodorant, mis maksab 17.50, on võimalik lunastada ka 14.88 eest, loobudes lisaks 1838 punktist. Samas arvestades, et nende punktide väljateenimiseks kulus pronkstaseme kliendil vähemalt 61 eurot (aga juhul, kui punktid teeniti laeval osteldes, siis koguni ligi 88 eurot), ei ole see just kõige lahkem pakkumine.
Samuti on toodete valik, mille ostul on võimalik boonuspunkte osaliselt kasutada, piiratud.
Tallinki veebipoes saab osade kaupade eest tasuda osaliselt kogutud boonuspunktidega. See pole aga kliendile kuigi soodne lahendus.
Toimetaja: Merilin Pärli