Eesti jäätisetootjad glükoosisiirupiga ei priiska
Eesti jäätisetootjad kasutavad magusainena enamjaolt tavalist suhkrut ning glükoosisiirupit leidub pigem nende lisandites nagu moosid ja muud täidised. Kui varem peeti kõrge fruktoosisisaldusega glükoosisiirupeid rasvumise põhjustajaks, siis viimased uuringud seda seost ei kinnita.
Nii Premia kui Balbiino kinnitasid, et nende jäätistest enamik sisaldab magusainena tavalist suhkrut.
"Glükoosisiirupit kasutame ainult üksikutes segudes, näiteks jogurtijäätiste ja sorbettide puhul, kus see on tehnoloogiliselt vajalik mõnusa tekstuuri ja pehmuse saavutamiseks," rääkis Balbiino brändi juht Triin Laub.
Ta märkis, et ehkki tootepakendi koostisosadest võib jääda mulje, et paljud jäätised on valmistatud glükoosisiirupist, siis tegelikult sisaldavad seda lisandid, näiteks moosid, täidised ja muu selline, kuhu on glükoosisiirupit lisatud üksnes tehnoloogilistel eesmärkidel, et vähendada jääkristallide teket.
Laub kummutas ka arusaama, nagu kasutaksid tootjad glükoosisiirupit kokkuhoiu nimel. "Glükoosisiirup ei ole suhkrust odavam, vaid palju kallim," kinnitas ta.
Ka Premia juhatuse esimees Aivar Aus ütles, et nende jäätistest ligi 90 protsendis on magusaineks suhkur.
Ökotootja La Muu kasutab jäätise magusainena maheroosukrut, kuid ettevõtte asutaja ja tegevjuht Rasmus Rask ütles, et nad ei saa väita, nagu nende tooted glükoosisiirupit ei sisaldaks.
"Meie toodetes on ta dekstroosi nime all. Tegemist on nii-öelda erisuhkruga, mida on toodetud kas agaavist või maisist. Osas retseptides pole seda üldse, aga osas, kus on vaja jäätist muuta veidi pehmemaks külmal temperatuuril, on seda kasutatud ja selle osakaal on vahemikus kaks kuni kuus protsenti jäätise kogumassist," rääkis ta.
Raski sõnul pole tegemist põhikomponendiga retseptis, vaid struktuuriparandajaga. Temagi tõi esile glükoosisiirupi kõrgema hinna ja lisas, et võib-olla on riikides nagu USA, kus maisist on kõige lihtsam suhkrut toota, fruktoosi- või glükoosisiirup tõepoolest kõige odavam tooraine ja see on ka põhjus, miks seal seda kasutatakse.
"Arvaks, et Euroopas laiemalt ja kindlasti Eestis kasutatakse magusainena peamiselt roosuhkrut ja kõiki neid glükoosisiirupeid pole juba majanduslikult otstarbekas kasutada. Meie kontekstis ütleks, et hinnavahe on umbes kolm-neli korda ehk et glükoos, mida me kasutame, on kolm-neli korda kallim kui roosuhkur," selgitas Rask.
Väiketootja Esko Talu kasutab oma jäätistes ainult tavalist suhkrut.
"Kui olen väiketootja, ise teen, toodan ja seisan selle eest, et tooraine oleks võimalikult naturaalne ja inimestele arusaadav, siis nii ongi," põhjendas juhatuse liige Gunnar Eensalu.
Organismi jaoks pole vahet, kas suhkur või glükoosisiirup
Tallinna tehnikaülikooli toidutehnoloogia dotsent Katrin Laos ütles ERR-ile, et vahet tuleb teha glükoosisiirupil ja kõrge fruktoosisisaldusega glükoosisiirupil, mis mõlemad saadakse tärklisest.
"Mingi hetk arvati, et kõrge fruktoosisisaldusega siirup on hästi kahjulik. Leiti, et kui palju fruktoosi süüa, muutub see maksas triglütseriidideks ja see võib tõsta südamehaiguste riski," rääkis ta.
Ameeriklaste ohtrat kõrge fruktoosisisaldusega glükoosisiirupite tarbimist peeti nende rasvumise põhjuseks, kuid viimased uuringud Laose sõnul seda seost leidnud ei ole.
"Näiteks on leitud, et seda tarbivad palju ka jaapanlased, kes ei ole ülekaalus, ning mehhiklased tarbivad vähe, aga on rasvunud," tõi teadlane välja.
Laos märkis, et siirupi ja suhkru toimes inimorganismile pole leitud väga suurt erinevust.
"Praegu öeldakse, et kõik rasvumise- ja terviseprobleemid ei sõltu niivõrd suhkrutüübist, selle allikast, vaid tarbimise kogusest. Tarbid sa siirupit või suhkrut, aga kui liiga palju, siis see põhjustab terviseprobleeme," resümeeris ta.
Jäätistesse pannakse glükoosisiirupeid selleks, et takistada jää rekristalliseerumist - säilimisel tekivad jäätisesse suured jääkristallid, aga siirup suurendab jäätisesegu viskoossust ega lase jääkristallidel omavahel ühineda ja seetõttu püsib jäätis kauem siidine ja pehme.
Kui jäätiseostja soovib eri toodete vahel tooteinfo järgi valikut teha, soovitas Laos vaadata, kas jäätis on valmistatud päris koorest või on kasutatud taimset rasva.
"Kui taimerasv on täielikult hüdrogeenitud, on okei, aga kui on osaliselt hüdrogeenitud, võivad seal olla transrasvad sees," märkis ta.
Lisaks tasub jälgida värvaineid, mis annavad juurde ainult välimusele, mitte aega maitsele, eriti, kui need pole looduslikud.
Toimetaja: Karin Koppel