Kaju ja Pajula: märtsivalimiste põhivastanduse kujundavad EKRE ja sotsid
Seekordsete riigikogu valimiste peaminie intriig ei põhine enam julgeoleku- ja rahvusküsimusel, vaid uue vastanduse teljeks saavad Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esindatavad seisukohad, ütlesid poliitikavaatleja ja lobist Adreas Kaju ning õppejõud Hardo Pajula neljapäeval peetud konverentsil "Tuulelohe lend".
"Praegu on üleminekuperiood, kus üks telg, Reformierakonna ja Keskerakonna vastandus, mille aluseks oli julgeolek, on ära kulunud. Nüüd on ühel pool sotsid ja teisel pool EKRE, kes kumbki tõmbab oma poole juurde teisi erakondi. Ma ei arva, et see oleks lõpuni moodustunud, aga liigume sinna suunda," rääkis majanduskõrgkooli EBS vaba majandusmõtte professor Pajula konverentsil.
Sama leidis ka Kaju, kelle sõnul lõppenud alates 2007. aastast püsinud paradigma, milles keskne oli julgeolekuküsimus ning vastandite paariks Bütsantsi-meelseks peetud Keskerakond ja temale vastanduvaid jõude juhtiv Reformierakond. "Ehkki on tehtud katseid seda vana vastandust elustada, siis tegelikult isegi Reformierakond ei portreteeri Keskerakonda enam nii, sest Keskerakond on nüüd legitiimne osa poliitilisest süsteemis," rääkis Kaju.
Tema hinnangul on küll erakonnad vanast vastandusest loobunud, kuid samas ei ole veel uus paradigma täielikult kohal. Erakonnad peaksid uusi poliitilisi lõhesid tekitama, et seda oma huvides ära kasutada, rääkis Kaju ja tõi näiteks klassilõhed, regionaalsed erinevused, kultuuriidetntiteedi lõhed, kus omavahel vastanduvad postmodernsete vaadetega ning konservatiivsed inimesed.
"Selge, et poliitika töötab vastandumisel, küsimus on, kuidas see üles ehitada," märkis ka Pajula. Tema hinnangul võiks uus vastandumine tekkida partei- ja majandusaktiivi ning inimgrupi vahel, keda ta nimetas "armas ilmarahvas". Ka Kaju tunnistas, et senine tehnokraatlik, bürokraatia veetud Euroopa projekti ajajärk hakkab lõppema ning sellele peab järgnema midagi uut.
Pajula seisukohast on Eesti valimistsükkel poole võrra Euroopa omast maas ning mujal riikides juba toimunud pööre Eestis alles algab. Samuti on tema sõnul oluline jälgida, mis toimub Ameerika Ühendriikides, kuna Eestisse jõuavad USA arengud kolm-neli aastat hiljem.
Samaga teemaga suhestub ka ettevõtjate peamine mure, märkis Kaju. "Minu tööst, mis on ettevõtjate huvide esindamine, on number üks küsimus tööjõuu nappus Eestis. Aga see teema on poliitikas ebaadekvaatselt esindatud, kuna see seondub immigratsiooniga," rääkis Kaju. "Kuigi kõik teavad, et lähema 50 aasta jooksul ei ole teist lahendust," lisas ta.
"Mitte seepärast, et erakonnad ei taha selle teemaga tegeleda, aga seda takistab halvav hirm, kuna kardetakse karistamist valimistel, sest see seondub migratsiooniga," ütles Kaju ja viitas kooseluseadusele, mille saamatu käsitlemine teiste erakondade poolt aitas tema hinnangul kaasa EKRE tõusule.
Kaju sõnul paistab, et riigikogu valimiste eel on peamine konsensus kogunend lastetoetuste tõstmise, pensionitõusude ja tulumaksu teemade taha ning nende elluviimisel tähendab, et vaba vahendeid eelarvest, mida poliitiliste otsustega ümber kujundada, muuks ei jätkugi.
Neljapäeval toimus Tallinnas Eesti Tööandjate Keskliidu aastakonverents "Tuulelohe lend 2019", alapealkirjaga "Keda me valime?" ning sellel esinesid teiste seas kõigi suuremate erakondade esimehed ning mitmed juhtivad majandustegelased.
Toimetaja: Mait Ots