Elanikud seisavad pärast Keila-Joa kooli sulgemist silmitsi kütteprobleemiga ({{commentsTotal}})

Endise Keila-Joa sanatoorse internaatkooli hooned.
Endise Keila-Joa sanatoorse internaatkooli hooned. Autor/allikas: Andres Haabu/Postimees/Scanpix

Türisalu külas asuv Keila-Joa sanatoorne internaatkool oli piirkonna suurim kaugkütteklient, aga kuna kool lõpetas töö, teatas Harku vald elanikele kohaliku kaugküttepakkuja tegevuse lõpetamisest, ehkki seaduse järgi nad niiviisi käituda ei tohiks. Vald lubas elanike küsimustele vastata kohtumisel, mille toimumisaeg on tööinimestele sobimatu.

Keila-Joa sanatoorse internaatkooli kinnistu on maha müüdud ja hooned seisavad tühjalt seisavad, seetõttu ei pea kohalik kaugküttepakkuja SW Energia piirkonna kütmist enam tulusaks.

Suletud internaatkooli naabruses asub kaks kortermaja ja kaks väiksemat elamut. Algselt oli tegu koolitöötajate, peamiselt õpetajate korteritega, mis aja jooksul erastati, kuid kooli endiseid töötajaid elab seal jätkuvalt palju. Suur osa elanikest on pensionärid.

Detsembris saatis vald kohalikele ühistujuhtidele teate, et küttepakkuja on teavitanud valda kavatsusest majade kütmine lõpetada.

"Kõige kummalisem on see, et kool pandi juba mitu aastat tagasi kinni, aga meile ei ole keegi öelnud, et hakake mõtlema, mis edasi saab, kooli ju pole ja pole mõtet kütta. Kuidagi imelik on see kütja käitumine - nüüd ta siis avastab, et küte on kallis," ei mõistnud Joakaare tee 1 korteriühistu juhatusse kuuluv Sirje Rints, kes ise aastakümneid Keila-Joa koolis töötas.

7. veebruaril teatas Harku valla tehnovõrkude spetsialist elanikele, et 15. veebruaril kell 10 hommikul toimub nõupidamine, kus osaleb ka küttefirma esindaja. Niisugune kellaaeg tähendab paraku, et paljud, kes sooviksid probleemi lahenduses kaasa rääkida, ei saa kohale minna, kuna peavad tööl olema.

"Töötan koolis ja ei saa kell 10 olla vallas," tõdes Rints. "Ma ei tea, kui paljud üldse saavad minna. Juhatuse esimees ka ei saa töölt ära. Selles mõttes on esiteks aeg paha ja teiseks tuli see koosolek väga väikese etteteatamisega, kui arvestada, et peaksin töö ümber organiseerima."

Küttefirma esindaja soovitas elanikud fakti ette panna

Kaugkütteseadus näeb ette, et võrguettevõte võib oma tegevuse lõpetada ainult juhul, kui ta on andnud oma kohustused üle teisele ettevõtjale. Lisaks on seaduses kirjas, et kui kaugküttepiirkond on kehtestatud, ei tohi teenust pakkuv ettevõte seal oma tegevust lõpetada ja omavalitusel tuleb tagada, et lõpetamissoovi korral asendatakse pakkuja mõne teisega.

SW Energia arendusjuht Vadim Nogtev ütles aga ERR-ile, et nemad pakkusid teenust tähtajalise rendilepingu alusel, nii et tegu on puhtalt valla küsimusega.

"Me hoiatasime ette, et tegevus on kahjumlik, et peate mõtlema, mis edasi teete," lausus ta. "See ei ole meie initsiatiiv, meil lihtsalt lõpeb leping."

Valla kirjavahetusest ilmneb, et Nogtev soovitas vallale mullu 23. novembril saadetud kirjas "panna elanikud fakti ette, et kaugküte lõpeb, kuid vald on nõus neid nõustama, kuidas saada lokaalkatlamaja rajamiseks abi."

Kohalik elanik Kai Lippasaar juhtis vallale jaanuari lõpus saadetud kirjas tähelepanu sellele, et soojamajanduse korraldamine on kohalike omavalitsuste ülesanne ja vastutus. Ta märkis, et kahe kortermaja ja kahe väikemaja kütmine oleks mõeldav olemasolevate võrguühinduste kaudu ning ka soojuse hinnatase jääks mõõdukaks, kui vahetada põleti väiksema vastu.

"Seda varianti ei ole teenusepakkuja analüüsis (mis mõistetavatel põhjustel ei saa olla koostatud erapooletult) arvestatud. Kooli sulgemine ei tulnud ootamatult, see pidi teenusepakkujale olema varakult teada ning seetõttu pidi ta seda oma äririskis arvestama!" seisab kirjas, kus on vallale veel mitu küsimust.

Vastuseid ei saanud Lippasaar ka pärast teise kirja saatmist, kus ta palus enne reedest kohtumist oma arupärimisele vastata.

Harku vallavalitsuse tehnovõrkude spetsialist Rein Kooli kirjutas vastuseks, et vald kutsuski nõupidamise kokku selleks, et otsustada, kuidas edasi minna.

"Soojatootjale kinnitab hinna konkurentsiamet ja kui soojatootja sellise hinnaga soojusenergiat müüa ei saa (täna on tegelik hind oluliselt kõrgem müüdavast soojusenergia hinnast), siis ta taotleb endale ka uue piirhinna. Täna kehtiva hinnaga SW Energia enam soojusenergiat ei ole nõus müüma," kirjutas Kooli.

Abivallavanem: küttefirma loobumine pole veel kindel

Harku abivallavanem Vello Viiburg ütles ERR-ile, et SW Energia loobumine pole veel kindel.

"Eks me arutame see nädal veel, ega ta võib-olla ei loobu. Räägime nendega läbi, et jätkavad veel äkki mingi aja," rääkis ta.

Seaduse järgi võib võrguettevõtja oma tegevuse lõpetada ainult juhul, kui ta on andnud oma kohustused üle teisele ettevõtjale. "Võimalik jah," vastas Viiburg küsimusele, kuidas saab SW Energia selles valguses niimoodi tegevuses otsad kokku tõmmata. Ta lisas, et küttefirma on välja pakkunud kolm varianti, mille peale võiks üle minna.

"Kui see suur kool tagant ära läks, töötavad nad (SW Energia - toim) kahjumiga. Eks me siis praegu vaatame, kui suur see kahjum on ja kui elanikud on valmis, et hind mingil määral tõuseb, saavad nad kütmist ka jätkata. Aga praegu on omahind kõrgem kui nad teenivad," sõnas abivallavanem.

Sirje Rintsi sõnul jäi talle valla saadetud teatest mulje, et asi on otsustatud: küttefirma lõpetab tegevuse ja küsimus on ainult selles, mis saab edasi.

"Harku vald on jätnud meid ääremaa ossa, ega nad meie eest nii väga hoolitse. Kui nüüd küte ka kavatsetakse ära võtta, siis see on tõsine probleem meie inimestele, arvestades veel sellega, et paljud on endised Keila-Joa kooli töötajad, pensionärid. Kurb, et me kellelegi korda ei lähe. Olen seal 40 aastat elanud ja makse maksnud," sõnas ta.

Rints lisas, et nende ühistu on taotlenud Kredexist toetust, et maja korda teha, mis tähendab suuri väljaminekuid ja laenumakseid. Nüüd aga tekitavad mure kütte pärast ja sellega seotud võimalikud lisakulud kõvasti segadust.

Anonüümseks jääda soovinud kohaliku elaniku lähedane (nimi ERR-ile teada) avaldas aga imestust selle üle, miks vald üritab asjaga kiirustada - kuna internaatkooli kinnistu ostja tahab sinna võib-olla tulevikus kortermaju ehitada, oleks loogiline, et katlamaja hakkaks kütma ka uusarendust.

"Vald isegi ei vasta sellele - tahab olemasoleva katlamaja ära lõigata enne, kui on arendajaga rääkinud, mis sinna tuleb. Planeeringuseadus lubab ju panna omavalitsusel tingimusi, et kui ehitate elurajooni, ehitate ka katlamaja ja trassid," tõi ta välja.

Alates möödunud aasta maist kuulub Keila-Joa internaatkooli kinnistu Celveston OÜ-le. Seda, mida uus omanik arvab piirkonna küttemuudatustest, ei osanud valla esindaja öelda, põhjendades, et kinnistu on mitu korda käest kätte käinud ja vallal ei ole ei omaniku ega tema plaanide kohta mingit infot.

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: