Üleujutusriskiga piirkondade sekka lisandusid Sindi ja Raasiku ({{commentsTotal}})

Sindi üleujutusriskiga piirkond
Sindi üleujutusriskiga piirkond Autor/allikas: Maa-ameti kaardirakendus

Keskkonnaministeeriumis valmis üleujutusega seotud riskide ajakohastatud hinnang, millega määrati 16 riskipiirkonda ning mille seas on uute paikadena Sindi linn ja Raasiku alevik.

Ajakohastatud hinnangu koostamiseks analüüsiti eelnevalt viimase kuue aasta üleujutusi.

"Üleujutusi alati ära hoida ei saa, kuid on võimalik planeerimisega ennetada. Sa kas lihtsalt ei ehita üleujutuse piirkonda või ehitad nii, et üleujutus sind võimalikult vähe mõjutaks," lausus hinnangu kinnitanud keskkonnaminister Siim Kiisler.

Veeosakonna peaspetsialisti Agne Aruvälja sõnul liideti ajakohastatud hinnangus osa kehtivaid riskipiirkondasid üheks (nt Pärnu linn ja Audru valla Papsaare tiheasutusala) ning määrati kaks uut riskipiirkonda - Sindi linn ja Raasiku alevik.

Kokku tuvastati 16 olulist riskipiirkonda: Pärnu linn, Sindi linn, Võiste alevik, Häädemeetse alevik, Virtsu alevik, Kuressaare linn ja Nasva alevik, Kärdla linn, Haapsalu linn, Tallinna linn (Haabersti, Põhja-Tallinn, Keskklinn ja Pirita), Kiisa alevik ja Maidla küla, Maardu linn, Raasiku alevik, Paide linn, Tartu linn, Aardlapalu küla ja Võru linn.

Sindi ja Raasiku lisati riskipiirkondade hulka seetõttu, et Sindi linnas võivad tekkida üleujutused Pärnu jõe jääummistustest ning Raasikul ujutab aeg-ajalt Jõelähtme jõgi üle, selgitas Aruväli. Sindi linnas oli viimane üleujutus 2013. aastal, Raasikul 2017. aastal.

Raasiku üleujutusriskiga piirkond Autor: Maa-ameti kaardirakendus

Eelmine üleujutusega seotud riskide hinnang valmis 2011. aastal, 2017. aastal alustati selle ajakohastamisega. Kohustus üleujutusega seotud riskide hinnangut, ohu- ja riskikaarte ning maandamiskavu koostada ning neid siis iga kuue aasta tagant uuendada on Eestil alates 2009. aastast.

Üleujutuse riskide hindamine ja maandamine on osa veemajanduskavade koostamisest ja rakendamisest. Eesmärk on vähendada üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju inimeste tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele.

Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel on valminud ka strateegia vihmavalingutest tingitud sademeveeuputuste leevendamiseks ja vältimiseks. Prognooside kohaselt ei jää sademeveeuputusi tulevikus vähemaks, pigem on neid oodata rohkem. Valminud strateegia pakub leevendusmeetmeid ja soovitusi, millega arvestada nii üld- ja detailplaneeringute kui ka arengukavade ja ehituslubade koostamisel.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: