Grippi haigestumine mõnevõrra vähenes, muude viiruste levik suurenes ({{commentsTotal}})

Käte pesemine aitab vähendada viiruste ja infektsioonide levikut.
Käte pesemine aitab vähendada viiruste ja infektsioonide levikut. Autor/allikas: Brandon Otto / Wikimedia Commons

Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal langes eelmisel nädalal eelnenuga võrreldes 82 protsendilt 73,7 protsendile, ent samas hakkas kasvama muude viirustega, eelkõige RS-viirusega seotud haigestumiste arv.

Ajavahemikus 4.-10. veebruar pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arsti poole 5978 inimest, neist 44,7 protsenti olid lapsed. Võrreldes eelnenud nädalaga arstide poole pöördunute arv oluliselt ei muutunud, selgub terviseameti statistikast.

Grippi haigestumuse intensiivsust võib hinnata keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 453,2.

Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Hiiumaal, Ida-Virumaal, Järvamaal, Läänemaal, Raplamaal, Tartumaal ja Viljandimaal.

Vanemaealiste inimeste hulgas kasvas haigestumine 37,5 protsenti, väike tõus oli ka alla nelja-aastaste väikelaste seas. Teistes vanusrühmades püsis haigestumine samal tasemel.

Kui grippi nakatumine mõnevõrra vähenes, siis muudest hingamisteede viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli haigestumine valdavalt seotud RS-viirusega (13 protsenti), millesse sagedamini nakatuvad alla kaheaastased lapsed. RS-viiruse sümptomid võivad ulatuda ülemiste hingamisteede põletikust kuni kopsupõletikuni. Viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.

Terviseameti hinnangul võib erinevatele andmetel tuginedes eeldada, et haigestumine näitab stabiliseerumise märke, kuid püsib suhteliselt kõrgemal tasemel.

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel vajas gripi tõttu hooaja algusest haiglaravi 835 patsienti, neist 58,9 protsenti on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat. Viimaste nädalate jooksul oli haiglasse toimetatute juurekasv seotud peamiselt vanemaealiste patsientide grippi haigestumistega.

Terviseametile laekunute andmetel vajas gripi tõttu alates jaanuarist intensiivravi 56 inimest vanuses 3 -95 eluaastat, neist 35 olid vanemad kui 65 eluaastat. Kolme inimese kohta puudusid kaasuvate haiguste kohta andmed, kaks kolmeaastast last kuulusid riskirühmasse vanuse tõttu. Ülejäänud intensiivravisse sattunutest kuulusid riskirühmadesse nii vanuse kui ka kaasuvate haiguste tõttu. Seitse patsienti olid hooldekodust.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel loetakse haigestumuse intensiivsust kõrgeks viies riigis: Ungaris, Prantsusmaal, Itaalias, Rumeenias ja Kreekas. Madalaks hinnatakse haigestumust Belgias, Taanis, Islandil, Rootsis, Iirimaal, Norras ja Ühendkuningriigis. Ülejäänud riigid hindasid gripi haigestumuse intensiivsust keskmiseks.

Domineerivaks gripiviiruseks on A gripiviirus (H1N1) pdm 2009.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: